Gelendžik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gelendžik
Геленджик
 Lidnanznam
Coat of Arms of Gelendzhik (Krasnodar krai).png
 Flag
Flag of Gelendzhik (Krasnodar krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 76 830 ristitud
Pind 19,25 km²
Gelendžik Геленджик
Pämez' Aleksei Bogodistov
(sügüz'ku 2 018—)
Telefonkod +7-86 141-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Gelendžik (ven.: Геленджик) om Venäman lidn da meriport Krasnodaran randas. Se om randan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gelendžikan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om federaližen lidnan-kurortan statusanke vspäi 2001.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ristitud elädas lidnan ümbrištos amussai. Olnuded 5 tuhad vot tagaz bronzaigan heimod jätiba dol'menid mägipautkil. Ende oliba olmas lidnan territorijal: grekine Torik-kolonii (6. voz'sada e.m.e.), rimalaine Pagri-port (63. voz' EME), Vizantijan Eptal-laht (6. voz'sada m.e.) i Genujan Mavrolako-lidnuz (13. voz'sadaspäi). Eländpunkt nimitaškanzihe Gelendžik:aks Ottomanan imperijas (15. voz'sadan lop — 1829).

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti Gelendžikan varmitez (ven.: Геленджикское укрепление). Gelendžik-žilo (ven.: село Геленджик) sai lidnan statusad vl 1915. Vozil 1923−1963 oli Gelendžikan rajonan keskuseks sen tühjitushesai. Muretihe lidnad avialondoil Toižen mail'man sodan aigan, sen jäl'ghe udessaudihe lidnan pertid.

Gelendžikan ižandusen päsarakod oma turizm (läz 20 sanatorijad, 3 akvaparkad, puištod) i sömtegimišt. Tedoaluzkundad i jüguiden meriport oma lidnas mugažo.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Mustmeren da sen Gelendžikan lahten randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavkazan Markoth-mägisel'g sauptab oiktoid teid kontinental. Matkad Krasnodarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novorossiisk 20 km lodeheze orhal vai 30 km «Don»-avtotedme (M4-trass).

Klimat om subtropine meren, ezimägišton pirdoidenke. Heinkun lämuz +23,1 C°, vilukun +2,3 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 849 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (74..125 mm kus).

15 žilod da 5 futorad mülüdas lidnümbrikho Gelendžikan ližaks, ühtenzoittas niid 4 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 1227,54 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 980 ristitud, lidnümbrikon — 91 126 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon kaikenaigaine ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 117 546 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, lidnan eläjad): venälaižed — 76,2%, grekalaižed — 4,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 10,6%.

Viktor Hrestin radoi lidnan da lidnümbrikon edeližel pämehel (2008−2018).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, funikulörad (2 jonod), merilikutimvenehed, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lähembaine raudtestancii sijadase Novorossiiskas.

Civiline Gelendžik-lendimport (GDZ/ГДЖ) sijadase 10 km lidnan keskusespäi lodeheze avtotedme, tehtas vaiše tatanmaižid passažirreisid Venämadme. Sätas čarterreisid gidrolendimportaspäi lähižihe järedoihe lidnoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk