Gelendžik

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Gelendžik
Геленджик
 Lidnanznam
Coat of Arms of Gelendzhik (Krasnodar krai).png
 Flag
Flag of Gelendzhik (Krasnodar krai).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 74 887 ristitud
Pind 19,25 km²
GelendžikГеленджик
Pämez' Viktor Hrestin
(keväz'ku 2 008—)
Telefonkod +7-86 141-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Gelendžik (ven.: Геленджик) om Venäman lidn da meriport Krasnodaran randas. Se om Gelendžikan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om federaližen lidnan-kurortan statusanke vspäi 2001.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ristitud elädas lidnan ümbrištos amussai. Olnuded 5 tuhad vot tagaz bronzaigan heimod jätiba dol'menid mägipautkil. Ende oliba olmas lidnan territorijal: grekine Torik-kolonii (6. voz'sada e.m.e.), rimalaine Pagri-port (63. voz' EME), Vizantijan Eptal-laht (6. voz'sada m.e.) i Genujan Mavrolako-lidnuz (13. voz'sadaspäi). Eländpunkt nimitaškanzihe Gelendžik:aks Ottomanan imperijas (15. voz'sadan lop — 1829).

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti Gelendžikan varmitez (ven.: Геленджикское укрепление). Gelendžik-žilo (ven.: село Геленджик) sai lidnan statusad vl 1915. Vozil 1923−1963 oli Gelendžikan rajonan keskuseks sen tühjitushesai. Muretihe lidnad avialondoil Toižen mail'man sodan aigan, sen jäl'ghe udessaudihe lidnan pertid.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Mustmeren da sen Gelendžikan lahten randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavkazan Markoth-mägisel'g sauptab oiktoid teid kontinental. Matkad Krasnodarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novorossiisk 20 km lodeheze orhal vai 30 km «Don»-avtotedme (M4-trass).

Klimat om subtropine meren, ezimägišton pirdoidenke. Heinkun lämuz +23,1 C°, vilukun +2,3 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 849 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (74..125 mm kus).

15 žilod da 5 futorad mülüdas lidnümbrikho Gelendžikan ližaks, ühtenzoittas niid 4 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 1227,54 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 980 ristitud, lidnümbrikon — 91 126 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon kaikenaigaine ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 115 464 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, lidnan eläjad): venälaižed — 76,2%, grekalaižed — 4,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 10,6%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma turizm (läz 20 sanatorijad, 3 akvaparkad, puištod) i sömtegimišt. Tedoaluzkundad i jüguiden meriport oma lidnas mugažo.

Avtobusad, funikulörad (2 jonod), merilikutimvenehed, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lähembaine raudtestancii sijadase Novorossiiskas. Civiline Gelendžik-lendimport (GDZ/ГДЖ) sijadase 10 km lidnan keskusespäi lodeheze avtotedme, tehtas vaiše tatanmaižid passažirreisid Venämadme. Sätas čarterreisid gidrolendimportaspäi lähižihe järedoihe lidnoihe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk