Slavänsk Kubanil

Vikipedii-späi
Slavänsk Kubanil
Славянск-на-Кубани
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 67,252 ristitud
Pind 43,5 km²
Slavänsk Kubanil Славянск-на-Кубани
Pämez' Aleksandr Bersenöv
(reduku 2017—)
Telefonkod +7−86 146-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Slavänsk Kubanil (ven.: Славянск-на-Кубани) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Slavänskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1865 kuti Slavänskai-stanic (ven.: станица Славянская), nimitihe gusariden polkan mödhe (1776−1783) Suvorovan ohjandusen al. Vspäi 1913 Protok-raudtestancii (ven.: Протока «jogen hijam») om olmas «KrimskTimašovsk»-keskustal. Vll 1942−1943 stanic oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil. Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud udenke nimenke erištamha Ukrainan lidnaspäi.

Slavänsk Kubanil šingotase kivivoin ümbriradmižen, sauvondmaterialiden tehmižen (savič, katuzmaterialad, raudbetontegesed) i sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel (konserv-, vin-, argvoin da saguden, risan surimen tegimed, lindkombinat), mugažo omblendfabrik i kurortkompleks ratas lidnas. Slavižen kul'turan rahvahidenkeskeine festival' oleleb lidnas uhokun augul, vedadas vspäi 2004. Lidn om ümbärtud maižandusen järedoil edheotandoil: risan, ploduiden da marjoiden kazvatuz.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kuban-jogen suhišton Protok-hijaman hural randal, kahesa metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kuban'-jogehesai om kuz' kilometrad suvhe, Krasnodarhasai om 70 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krimsk 40 km suvhe orhal, raudtedme vai avtotedme.

Slavänsk Kubanil om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Trudobelikovskii-futor (9393 rist. vl 2010) röunatab lidnanke, no levitase toižes Krasnoarmeiskajan rajonas.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 842 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67 919 eläjad vl 2020. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 66 014 eläjad.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,0%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Pühän Emäganpäivän päjumalanpert' i viž jumalanpertid. Armenižen jumalankodikundan Ph. Sarkisan jumalanpert' om avaitud. Protestantizman kuz' pühäpertid oma saudud, niiden kesken baptizman kaks' jumalanpertid.

Slavänskan maižandusen[2], elektrotehnologine[3] i privatine ekonomikan da oiktusen[4] tehnikumad oma lidnan profopendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Slavänskan Kubanil pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Slavänskan maižanduztehnikuman sait (ссхт.рф). (ven.)
  3. Slavänskan elektrotehnologižen tehnikuman sait (сэтс.рф). (ven.)
  4. Ekonomikan da oiktusen tehnikuman sait (Slavänsk, slavteip.ru) (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk