Krasnodaran rand

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Krasnodaran rand
Краснодарский край
Krasnodaran randan flag Krasnodaran randan znam
Krasnodaran randan flag Krasnodaran randan znam
Map of Russia - Krasnodar Krai.svg
Pälidn Krasnodar
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

41-nz'

75 485 km²
5,1

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

3-nz'

5 453 329 ristitud (2015)
72,24 rist./km²

Federaline ümbrik Suvine
Venäman ekonomine region Pohjoižen Kavkazan
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Administracijan pämez (Gubernator) Veniamin Kondratjev
Käskusenandajan Suiman ezimez' Vladimir Beketov
Gimn Krasnodaran randan gimn
Avtokod 23, 93, 123
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Krasnodaran rand (ven.: Краснодарский край) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnodar.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Krasnodaran rand om olmas vl 1937 sügüz'kun 13. päivälpäi. Vl 1989 Adigei läksi randaspäi.

Krasnodaran randan Päkäskuz[1] om vahvištadud vl 1993 kül'mkun 12. päiväl Randan Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Krasnodaran randan reljefan kart.

Randal oma röunad Stavropolin randanke päivnouzmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Gruzijanke (sen rahvahidenkeskeižikš tundmatoman Abhazijanke) suves, Adigejan Tazovaldkundanke keskuses (anklav) da Rostovan agjanke pohjoižes. Om meriröunoid Ukrainanke päivlaskmas da lodehes, sidä kesken Krimanke (de fakto Venäma sädab kontrolid). Atlantižen valdmeren Keskmeren Mustmeri lainištab suvipäivlaskmašt randpol't, Azovmeri — lodehližid randoid.

Pind om 75 485 km², sidä kesken mec otab nelländest, enamba 18 000 km². Znamasine jogi om Kuban' sen Lab-, Urup- da Vauged-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes, ned lanktas Azovmerhe mugažo: Jei, Čelb, Beisug. Kaikiš suremb reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.

Reljef om tazo randan keskuses da pohjoižes, mägikaz randan suves (Kavkaz-mäged). Kaikiš korktemb čokkoim om Cahvoa-mägenpä (3345 m) randan suvipalas.

Klimat om ven kontinentaline randan tobjas palas, Keskmeren pol'kuiv Mustmeren randištol Anapaspäi Tuapsehesai, subtropine Tuapsen suvemb. Lujad tulleid puhudas paksus mererandpolel. Keza om räk, heinkun keskmäine lämuz om +22...+24°C. Tal'v om pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om -3..-5°C tazangištol, 0...+6°C Mustmeren randištol. Paneb sadegid 400-600 mm tazangištol, 3240 millimetrhasai mägil.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, kuld, artut', sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, sauvondgips, saved, letked, gravii), keitandsol.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Randan Käskusenandajan Suiman ištundsija Krasnodaras.

Randan pämez' nimitase muga: «Administracijan pämez' (gubernator)». Veniamin Kondratjev radab gubernatoran vs 2015 sulakun 22. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb Randan Administracijan strukturad. Üks' ezmäine varamez' da seičeme muite varamest oma hänele abhu.

Krasnodaran randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 100 ezitajad videks vodeks. Vladimir Beketov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 1995 tal'vkun 20. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Krasnodaran randan Administracii. Randan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.

Vl 2015 sügüz'kun 13. päiväl gubernatorad valitihe, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (83,64% änid). Järgvaličendad Käskusenandajha Suimha oliba vl 2012 redukun 14. päiväl.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu om 5 226 647 ristitud[2]. Vl 2015 lidnalaižiden ristituiden pala om 54,06%.

Kaikes randas om kaks'kümne kuz' lidnad. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): Soči, Novorossiisk, Armavir. Kaik om 15 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjanke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed (86,5%), armenijalaižed (5,4%), ukrainalaižed (1,6%), totarlaižed (0,5%), grekalaižed (0,4%); toižed — 3,7%, rahvahuden ozutandata — 1,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: adiglaižed — 0,26% (13834 rist.), čerkesalaižed — 0,10% (5258 rist.), šapsugalaižed — 0,07% (3839 rist.), abhazijalažed — 0,04% (2092 rist.).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Krasnodaran randan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk