Krasnodaran rand

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Krasnodaran rand
Краснодарский край
Krasnodaran randan flag Krasnodaran randan znam
Krasnodaran randan flag Krasnodaran randan znam
Map of Russia - Krasnodar Krai.svg
Pälidn Krasnodar
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

41-nz'

75 485 km²
5,11

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

3-nz'

5 603 420 ristitud (2018)
74,23 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

5-nz'

2015,9 mlrd rub. (2016)
363,7 tuh. rub.

Federaline ümbrik Suvine
Venäman ekonomine region Pohjoižen Kavkazan
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Administracijan pämez (Gubernator) Veniamin Kondratjev
Käskusenandajan Suiman ezimez' Jurii Burlačko
Gimn Krasnodaran randan gimn
Avtokod 23, 93, 123
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Krasnodaran rand (ven.: Краснодарский край) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnodar.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Krasnodaran rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 13. päiväspäi. Vl 1989 Adigei läksi randaspäi.

Krasnodaran randan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1993 12. päiväl kül'mkud Randan Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Krasnodaran randan reljefan kart.

Randal om röunoid Stavropolin randanke päivnouzmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Gruzijanke (sen rahvahidenkeskeižikš tundmatomanke Abhazijanke) suves, Adigejan Tazovaldkundanke keskuses (anklav) da Rostovan agjanke pohjoižes. Om meriröunoid Ukrainanke päivlaskmas da lodehes, sidä kesken Krimanke (de fakto Venäma sädab kontrolid). Atlantižen valdmeren Keskmeren Mustmeri lainištab suvipäivlaskmašt randpol't, Azovmeri — lodehližid randoid.

Pind om 75 485 km², sidä kesken mec otab nelländest, enamba 18 000 km². Znamasine jogi om Kuban' sen Lab-, Urup- da Vauged-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes, ned lanktas Azovmerhe mugažo: Jei, Čelb, Beisug. Kaikiš järedamb reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.

Reljef om tazo randan keskuses da pohjoižes, mägikaz randan suves (Kavkaz-mäged). Kaikiš korktemb čokkoim om Cahvoa-mägenpä (3345 m) randan suvipalas.

Klimat om ven kontinentaline randan tobjas palas, Keskmeren pol'kuiv Mustmeren randištol Anapaspäi Tuapsehesai, subtropine Tuapsen suvemb. Kovad tulleid puhudas paksus mererandpolel. Keza om räk, heinkun keskmäine lämuz om +22..+24 C°. Tal'v om pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −3..−5 C° tazangištol, 0..+6 C° Mustmeren randištol. Paneb sadegid 400..600 mm tazangištol, 3240 millimetrhasai mägil.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, kuld, artut', sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, sauvondgips, saved, letked, gravii), keitandsol.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Randan Käskusenandajan Suiman ištundsija Krasnodaras.

Randan pämez' nimitase muga: «Administracijan pämez' (gubernator)». Veniamin Kondratjev radab gubernatoran vs 2015 sulakun 22. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb Randan Administracijan strukturad. Üks' ezmäine varamez' da seičeme muite varamest oma hänele abhu.

Krasnodaran randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Jurii Burlačko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2017 28. päiväspäi sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Krasnodaran randan Administracii. Randan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.

Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (83,64% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 226 647 ristitud[2]. Kaikiš suremb randan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 lidnalaižiden ristituiden pala oli 54,06%.

Kaik om kaks'kümne kuz' lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Soči, Novorossiisk, Armavir. Kaik om 15 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 86,5%, armenijalaižed — 5,4%, ukrainalaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,5%, grekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,7%, rahvahuden ozutandata — 1,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: adiglaižed — 0,26% (13834 rist.), čerkesalaižed — 0,10% (5258 rist.), šapsugalaižed — 0,07% (3839 rist.), abhazijalažed — 0,04% (2092 rist.).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Krasnodaran randan Päkäskusen tekst constitution.garant.ru-saital. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk