Mine sisu juurde

Gul'keviči

Vikipedii-späi
Gul'keviči
Гулькевичи
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 33,175 ristitud
Pind 20,84 km²
Gul'keviči Гулькевичи
Pämez' Aleksei Veresov
(kül'mku 2021—)
Telefonkod +7−86 160-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Gul'keviči (ven.: Гульке́вичи) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Gul'kevičin rajonan administrativine keskuz (vll 1935−1963 i vspäi 1980) da üks'jäine lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1875 15. päiväl heinkud Gul'keviči-žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno «Rostov DonalVladikavkaz»-keskustal, nimitihe lähižen uman pidajan — Venäman imperijan Nikolai Gul'kevič-valdkundmehen kanzannimen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1959. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 21. päiväl heinkud.

Gul'keviči šingotase sauvondtegesiden edheotandoil (raudbetontegesed — teapakod, vajad, betonblok; silikatsavič, trotuarapakut, terazkonstrukcijad), sömtegimišton (leibtegim, trahmalan pästand[1]) keskuseks, maižanduzrajon ümbärdab sidä.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, vides kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

«Kavkaz»-avtote ümbärdab lidnad vides kilometras suvipäivlaskmpolespäi. Matkad Krasnodarhasai om 140 km päivlaskmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 12 km lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Maikopskoje-žilo (4106 rist. vl 2010) i Lebäžii-futor (181 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Gul'kevičin ližaks.

Edeližed lidnankundan pämehed (sen Administracijan pämehed) oma Aleksandr Šišikin (reduku 2017 — kezaku 2018) i Aleksandr Goroško (kezaku 2018 — reduku 2021). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Čerevko vn 2010 kül'mkuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 244 ristitud. Vll 1996−2020 lidnan ristitišt oli kaikiš suremb i vajehtihe 34..35 tuhad röunoiš (35 300 rist. vl 2001). Vl 2018 kaik 34 236 ristitud elihe lidnas i 38 453 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan kaks' videndest.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,8 % vl 2010): venälaižed — 92,8 %, armenijalaižed — 2,1 %, ukrainalaižed — 1,7 %, saksalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 0,7 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican pühäpert'[2] om avaitud lidnas, saudihe vll 1994−2008 i pühästadihe vl 2011. Se om uz' Stroican pühäpert', vanh oli poukahtadud vl 1980.

Kaik om viž keskškolad lidnas: nomer 1, 2, 3, 4 i 7. Gul'kevičin sauvondtehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Tedon aluzkund om Saharsvöklan da saharan tedoinstitutan Pohjoižkavkazan palakund.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «Rustark»-kompanijan (Gul'kevičin trahmaltegimen) sait (kzg.ru). (ven.) (angl.)
  2. Gul'kevičin pühäpertin sait (gulkevichi-hram.ru). (ven.)
  3. Gul'kevičin sauvondtehnikuman sait (gulkevichi-gst.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk