Apšeronsk

Apšeronsk
Апшеронск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	39,047 ristitud
Pind	28 km²
Pämez'	Aleksandr Kurganov; (sügüz'ku 2021—)
Telefonkod	+7−86 152-xx-xxx
Avtokod	23, 93, 123
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Apšeronsk (ven.: Апшеро́нск) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves. Se om Apšeronskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti Apšeronskai-stanic (ven.: станица Апшеронская) Venäman armijan Apšeronan polkan sijadusenno, nimitihe polkan mödhe. Kätihe stanicad Apšeronskii-radnikžiloks vl 1931, sil-žo aigal sirtihe rajonan keskust sihe (rajon om sätud vl 1928). Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (14. eloku 1942 — 27. viluku 1943). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1947 nügüdläiženke nimenke.

Apšeronsk šingotaze kuti mecan (sijaližen i Sibirišpäi) da kalan (Piterišpäi, nell' kombinatad) ümbriradai keskuz, mugažo ägehiden tegim^[1] om olmas. Produktad mecaspäi oma pilindmaterialad, faner, špon, parket, mülüd.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Pšeh-jogen randal (ven.: Пшеха 139 km pitte, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 203 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Krasnodarhasai om kahesakümne viž kilometrad lodeheze orhal vai 115 km avtotedme. Lähembaine lidn om Hadižensk kaks'kümnes kilometras päivlaskmha avtotedme. Apšeronskai-raudtestancii radab sarakol «Armavir — Tuapse»-keskustaspäi, kaidraižuine 37-kilometrine mägiraudte augotase lidnas.

Tobmuz

Kaik koume futorad mülüdas lidnankundha Apšeronskan ližaks. Lidnankundan pind — 219,22 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Sergei Ivaščenko (kül'mku 2017 — kezaku 2021). Lidnankundan Nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2016 sügüz'kus.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 225 ristitud, lidnankundan — 41 536 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 lidnan — 40 289 ristitud. Kaik 40 016 ristitud elihe lidnas i 41 409 ristitud kaikes lidnankundas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 39..40 tuhad eläjid vspäi 2002 (40 349 rist. vl 2016).

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 86,1 %, armenijalaižed — 7,7 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 4,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid^[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Katken jumalanpert', Kaiken Venäman Tihon-patriarhan jumalanpert', i «Kall'kinged sein»-jumalaižen naižjumalankodi (ühtennimine päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, kaks' časounäd). Armenižen jumalankodikundan «Surb Gevorg»-pühäpert' om avaitud. Protestantizman kaks' pühäpertid oma letud (baptizm, seičemenden päivän adventistoiden jumalankodikund).

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikum^[3] i mechoz-tehnikum^[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (apr.apsheronsk-oms.ru). (ven.) (angl.) (saks.)

Apšeronsk Vikiaitas

	Krasnodaran randan lidnad
	Abinsk \| Anap \| Apšeronsk \| Armavir \| Belorečensk \| Gelendžik \| Gul'keviči \| Hadižensk \| Hul Purde \| Jeisk \| Korenovsk \| Krasnodar \| Krimsk \| Kropotkin \| Kurganinsk \| Labinsk \| Novokubansk \| Novorossiisk \| Primorsko-Ahtarsk \| Slavänsk Kubanil \| Soči \| Temrük \| Tihoreck \| Timašovsk \| Tuapse \| Ust'-Labinsk

[1] Apšeronskan mašinansauvomižen tegimen sait (amzv.ru). (ven.)

[2] Apšeronskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikuman sait (pu23.ucoz.ru). (ven.)

[4] Apšeronskan mechozan-tehnikuman sait (alht.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]