Mine sisu juurde

Apšeronsk

Vikipedii-späi
Apšeronsk
Апшеронск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 38,684 ristitud
Pind 28 km²
Apšeronsk Апшеронск
Pämez' Aleksandr Kurganov
(sügüz'ku 2021—)
Telefonkod +7−86 152-xx-xxx
Avtokod 23, 93, 123
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Suren sodan velleskaum (2018)

Apšeronsk (ven.: Апшеро́нск) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves. Se om Apšeronskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti Apšeronskai-stanic (ven.: станица Апшеронская) Venäman armijan Apšeronan polkan sijadusenno, nimitihe polkan mödhe. Kätihe stanicad Apšeronskii-radnikžiloks vl 1931, sil-žo aigal sirtihe rajonan keskust sihe (rajon om sätud vl 1928). Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (14. eloku 1942 — 27. viluku 1943). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1947 nügüdläiženke nimenke.

Apšeronsk šingotaze kuti mecan (sijaližen i Sibirišpäi) da kalan (Piterišpäi, nell' kombinatad) ümbriradai keskuz, mugažo ägehiden tegim[1] om olmas. Produktad mecaspäi oma pilindmaterialad, faner, špon, parket, mülüd.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Pšeh-jogen randal (ven.: Пшеха, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 203 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 85 km lodeheze orhal vai 115 km avtotedme. Lähembaine lidn om Hadižensk 20 km päivlaskmha avtotedme.

Apšeronskai-raudtestancii radab sarakol «ArmavirTuapse»-keskustaspäi, kaidraižuine 37-kilometrine mägiraudte augotase lidnas.

Kaik koume futorad mülüdas lidnankundha Apšeronskan ližaks. Lidnankundan pind — 219,22 km².

Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Sergei Ivaščenko (kül'mku 2017 — kezaku 2021). Lidnankundan Nevondkund om pästtud radmaspäi vn 2016 sügüz'kus.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 225 ristitud, lidnankundan — 41 536 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaik 40 016 ristitud elihe lidnas i 41 409 ristitud kaikes lidnankundas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 2002−2018 (40 349 rist. vl 2016).

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 86,1 %, armenijalaižed — 7,7 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 4,0 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Katken jumalanpert', Kaiken Venäman Tihon-patriarhan jumalanpert', i «Kall'kinged sein»-jumalaižen naižjumalankodi (ühtennimine päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, kaks' časounäd). Armenižen jumalankodikundan «Surb Gevorg»-pühäpert' om avaitud. Protestantizman kaks' pühäpertid oma letud (baptizm, seičemenden päivän adventistoiden jumalankodikund).

Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikum[3] i mechoz-tehnikum[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

  1. Apšeronskan mašinansauvomižen tegimen sait (amzv.ru). (ven.)
  2. Apšeronskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Apšeronskan avtotransportan da servisan tehnikuman sait (pu23.ucoz.ru). (ven.)
  4. Apšeronskan mechozan-tehnikuman sait (alht.ru). (ven.)



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk