Ivanovon agj

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Ivanovon agj
Ивановская область
Ivanovon agjan flag Ivanovon agjan znam
Ivanovon agjan flag Ivanovon agjan znam
Map of Russia - Ivanovo Oblast.svg
Pälidn Ivanovo
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

74-nz'

21 437 km²
3,03

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

52-nz'

1 014 646 ristitud (2018)
47,33 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

69-nz'

179,6 mlrd rub. (2016)
175,0 tuh. rub.

Federaline ümbrik Keskuzline
Venäman ekonomine region Keskuzline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Gubernator Stanislav Voskresenskii (velgusentäutai)
Ohjastusen ezimez' hän-žo
Agjan Duman ezimez' Viktor Smirnov
Avtokod 37
Aigvöd UTC+3 (MSK+0)

Ivanovon agj (ven.: Ивановская область) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Ivanovo. Agjan ristitišton läz kaht videndest eläb siš.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ivanovon agj om olmas vs 1936 keväz'kun 11. päiväspäi.

Ivanovon agjan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 2009 29. päiväl vilukud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 18. päiväl uhokud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 8. päiväl semendkud.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ivanovon agjan reljefan kart.

Agj röunatab Alalidnan agjanke päivnouzmas, Vladimiran agjanke suves, Jaroslavlin agjanke lodehes, Kostroman agjanke pohjoižes. Ivanovon agj om mererandatoi.

Pind om 21 437 km², sidä kesken mec otab 10 375 km² (vl 2005). Znamasižed joged oma Volg da Kläz'm sen huridenke ližajogidenke (Nerl', Uvod', Tez da Luh). Kaikiš suremb ratud vezišt om Gor'kijan vezivaradim.

Reljef om alangoikaz da vanoikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om kukkazsel'gan nimetoi taho Volgan hural randal (196 m) agjan pohjoižes. Kaikiš madalamb čokkoim om Kläz'm-jogen kendäk suves (75 m).

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz om −8 C°. Paneb sadegid 650 mm vodes, sidä kesken kezal — 213 mm.

Londuseližed varad oma turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi), mec, reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Stanislav Voskresenskii tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 redukun 10. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ühesa Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.

Ivanovon agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 24 ezitajad videks vodeks. Viktor Smirnov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 14. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Ivanovon agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe edelišt gubernatorad, Pavel Kon'kov sai vägestust ezmäižel tural 80,32% änid satusenke. Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 061 651 ristitud[2]. Kaikutte kahesanz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om seičemetoštkümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. eläjidenke, surembaspäi penembha) oma Kinešm da Šui. Vl 2017 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,6%, ukrainalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ivanovon agjan Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Ivanovon agjan lidnad
Furmanov | Gavrilov Posad | Ivanovo | Jurjevec | Juž | Kinešm | Kohm | Komsomol'sk | Navoloki | Plös | Privolžsk | Pučež | Rodniki | Šui | Zavolžsk | Teikovo | Vičug