Čukotkan avtonomine ümbrik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Čukotkan avtonomine ümbrik
Чукотский автономный округ
Čukotkan avtonomižen ümbrikon flag Čukotkan avtonomižen ümbrikon znam
Čukotkan avtonomižen ümbrikon flag Čukotkan avtonomižen ümbrikon znam
Map of Russia - Chukotka Autonomous Okrug.svg
Pälidn Anadir'
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

7-nz'

721 481 km²
3,39

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

84-nz'

49 348 ristitud (2018)
0,07 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

78-nz'

66,1 mlrd rub. (2016)
1 323,2 tuh. rub.

Federaline ümbrik Edahaižen Päivnouzmpolen
Venäman ekonomine region Edahaižen Päivnouzmpolen
Valdkundkel' (-keled) venäkel', čukačun kel'
Gubernator Roman Kopin
Ohjastusen ezimez' hän-žo
Ümbrikon Duman ezimez' Aleksandr Maslov
Avtokod 87
Aigvöd UTC+12 (MSK+9)

Čukotkan avtonomine ümbrik (ven.: Чукотский автономный округ) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Ümbrikon pälidn da kaikiš suremb lidn om Anadir'. Mererandpol' i merisared oma röunanverižeks zonaks, ei sa putta sigä laskendata vai ümbrikon registracijata.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkeled oma venäkel' da čukačun kel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čukotkan avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi. Erine federacijan subjekt vs 1992 heinkun 16. päiväspäi (erištui Magadanan agjaspäi).

Čukotkan avtonomižen ümbrikon Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1997 29. päiväl redukud ümbrikon Duman ezitajil, om allekirjutadud ümbrikon gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl kül'mkud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čukotkan reljefan kart.

Čukotkan avtonomine ümbrik sijadase Čukotkan pol'sarel da lähižil penil saril. Kaikiš surembad sared — Vrangelän i Aion.

Ümbrikol om röunoid Kamčatkan randanke da Magadanan agjanke suves, Saha Tazovaldkundanke päivlaskmas. Om meriröunad AÜV:oidenke päivnouzmas Beringan sal'mel.

Čukotkan pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Päivnouzmaine Sibirin da Čukotkan mered, päivnouzmaižed randad — Tünen valdmeren Beringan meri. Kaikiš znamasižemb jogi om Anadir'-jogi. Igähine roug om kaikuččes sijas. Vegetacine pord 80..100 päiväd ümbrikon suves.

Pind om 721 481 km². Kaikiš korktemb čokkoim om Čantal-mägisel'gan nimetoi mägi, 1887 m.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (kuld, tin, vol'fram, artut', vas'k, uran), reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Roman Kopin radab gubernatoran vs 2008 heinkun 13. päiväspäi.

Čukotkan üks'kodine parlament om ümbrikon Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Maslov radab ümbrikon Duman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 30. päiväspäi.

Valitihe gubernatorad vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (79,84%) da radab kahtenden strokun. Ümbrikon Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 526 ristitud[2]. Kaikiš suremb ristitišt oli 162 135 eläjad vl 1990. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om koume lidnad ümbrikos da 5 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi tuha eläjidenke.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 49,6%, čukčulaižed — 25,3%, ukrainalaižed — 5,7%, eskimosalaižed — 3,0%, evenalaižed (lamutalaižed) — 2,8%, čuvanalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 6,3%, rahvahuden ozutandata — 5,5%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Čukotkan avtonomižen ümbrikon Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Čukotkan avtonomižen ümbrikon lidnad
Anadir' | Bilibino | Pevek