Čukotkan avtonomine ümbrik

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Čukotkan avtonomine ümbrik
Чукотский автономный округ
Čukotkan avtonomižen ümbrikon flag Čukotkan avtonomižen ümbrikon znam
Čukotkan avtonomižen ümbrikon flag Čukotkan avtonomižen ümbrikon znam
Map of Russia - Chukotka Autonomous Okrug.svg
Pälidn Anadir'
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

7-nz'

721 481 km²
3,3

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

83-nz'

50 540 ristitud (2015)
0,07 rist./km²

Federaline ümbrik Edahaižen Päivnouzmpolen
Venäman ekonomine region Edahaižen Päivnouzmpolen
Valdkundkel' (-keled) venäkel', čukačun kel'
Gubernator Roman Kopin
Ohjastusen ezimez' hän-žo
Ümbrikon Duman ezimez' Valentina Rudčenko
Avtokod 87
Aigvöd UTC+12 (MSK+9)

Čukotkan avtonomine ümbrik (ven.: Чукотский автономный округ) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Ümbrikon pälidn da kaikiš suremb lidn om Anadir'.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkeled oma venäkel' da čukačun kel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čukotkan avtonomine ümbrik om olmas vl 1930 tal'vkun 10. päivälpäi. Erine federacijan subjekt vs 1992 heinkun 16. päiväspäi (erištui Magadanan agjaspäi).

Čukotkan avtonomižen ümbrikon Päkäskuz[1] om vahvištadud vl 1997 redukun 29. päiväl ümbrikon Duman ezitajil, om allekirjutadud ümbrikon gubernatoral sil-žo vodel kül'mkun 28. päiväl da om väges äiluguižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čukotkan reljefan kart.

Čukotkan avtonomine ümbrik sijadase Čukotkan pol'sarel da lähižil penil saril.

Ümbrikol om röunoid Kamčatkan randanke da Magadanan agjanke suves, Saha Tazovaldkundanke päivlaskmas. Om meriröunad AÜV:oidenke päivnouzmas Beringan sal'mel.

Čukotkan pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Päivnouzmaine Sibirin da Čukotkan mered, päivnouzmaižed randad — Tünen valdmeren Beringan meri.

Pind om 177 756 km².

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (kuld, tin, vol'fram, artut', vas'k, uran), reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Roman Kopin radab gubernatoran vs 2008 heinkun 13. päiväspäi.

Čukotkan üks'kodine parlament om ümbrikon Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 11 ezitajad videks vodeks. Valentina Rudčenko radab ümbrikon Duman ezimeheks vs 2015 kezakuspäi.

Järgvaličendad ümbrikon Dumha oliba vl 2011 keväz'kun 13. päiväl. Gubernatoran valitihe vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (79,84%) da radab kahtenden strokun.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 526 ristitud[2]. Kaikutte seičemenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Ümbrikos om koume lidnad da 5 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid surid lidnoid. Vl 2015 kaik om 8 eländpunktad enamba mi tuha eläjidenke.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed (49,6%), čukčulaižed (25,3%), ukrainalaižed (5,7%), eskimosalaižed (3,0%), evenalaižed (lamutalaižed) (2,8%), čuvanalaižed (1,8%), toižed — 6,3%, rahvahuden ozutandata — 5,5%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Čukotkan avtonomižen ümbrikon Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Čukotkan avtonomižen ümbrikon lidnad
Anadir' | Bilibino | Pevek