Čukačun kel'

Vikipedii-späi

Čukačun kel' (ičeze nimituz: ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ) om čukčulaižiden kel', üks' paleoazijalaižiš kelišpäi. Mülüb Čukotkan da Kamčatkan kel'kundha.

Pagižijoiden lugu — 5 095 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine), rahvahan koumandez. Kirjkel' om sätud kirilližen kirjamišton pohjal (vll 1931−1937 oli latinan kirjamišton pohjal). Normativine kirjankel' om sauvomižes.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Pagištas čukačun kelel neniš Venäman regioniš: Čukotkan avtonomine ümbrik, Kamčatkan randan Koräkan ümbrikon pohjoižpäivnouzm, Saha Tazovaldkundan Alakoliman ulus. Se om čukačuiden besedoičendan kel' monoetnižiš perehiš i veroližen ižanduzradmižen processas (pedranvodind). Rahvahan toine kel' om venän kel', läz kaik čukčulaižed tetas sidä erazvuiččes märas, pagištas sil rahvahidenkeskeižiden kosketusiden aigan koräkoidenke i jakutalaižidenke. Administrativižen radmižen kel' om venäkel' vaiše.

Čukačun kel' om openduzdisciplinaks Čukotkan avtonomižen ümbrikon 28 školas (2015−2016. openduzvoden andmused), kaik 1616 last openuihe kel't sil aigal. Om radio- i TV-oigendusid čukačun kelel, kundaline besedoičend vedase sil.

Harakteristik[vajehta | vajehtada tekst]

Kel' om agglütinativine. Diftongid ei ole. Vokaliden garmonii om olmas. Kaks' konsonantad voidas olda rindati sanan keskes vaiše, no vokaliden redukcii om šingotadud. Sanoiš om äi suffiksoid, om prefiksoid-ki.

Üks'lugu i äilugu. Seičeme vai ühesa kändod. Painend panese vägel, ezmäižhe, ezijäl'gmäižhe vai jäl'gmäižhe tavuhu, i prefiksad ei valatoitkoi painendan sijadushe tobjimalaz.

Adjektividen klassad ei ole. Predikatividen klass om olmas. Mehed virktas sanoid toižin naižiden rindataden: mehed «r» i «rk», naižed sen sijas «c» i «cc», oz. «morž» mehil om рыркы, naižil цыццы.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.