Vologdan agj

Vologdan agj
Вологодская область

Vologdan agjan flag Vologdan agjan znam
Pälidn	Vologd
Pind - Ühtes - saum vezid (%).	26-nz' 144,527 km² 4,56
Eläjiden lugu - Kaik - Sageduz	43-nz' 1,176,689 ristitud (2018) 8,14 rist./km²
Regionaline KSP - Kaik, nügüdläižiš arvoiš - Ühtele hengele	39-nz' 486,2 mlrd rub. (2016) 410,0 tuh. rub.
Federaline ümbrik	Lodehline
Venäman ekonomine region	Pohjoine
Valdkundkel' (-keled)	venäkel'
Gubernator	Georgii Filimonov
Ohjastusen ezimez'	hän-žo
Käskusenandajan Suiman ezimez'	Andrei Lucenko
Avtokod	35
Aigvöd	UTC+3 (MSK+0)

Vologdan agj (ven.: Вологодская область) om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz om Vologd.

Keled

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii

Vologdan agj om olmas vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi.

Agjan ezmäine Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 14. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Vologdan agjan kahtenz' Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 3. päiväl redukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 18. päiväl redukud da om väges tähäsai äiluguižidenke vajehtusidenke. Valdatusiden erištund Federacijan tobmuden aluskundoidenke om kirjutadud tarkašti Päkäskuses (1nz' jaguz 4nz' kirjutuz 3nz' pala). Venäman Konstitucijan vägi om lujemb vologdašt Päkäskust kaiken aigan (1nz' jaguz 3nz' kirjutuz).

Geografijan andmused

Vologdan agjan reljefan kart

Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Kostroman agjanke suvipäivnouzmas, Jaroslavlin agjanke suves, Tverin da Uz'lidnan agjoidenke suvipäivlaskmas, Leningradan agjanke päivlaskmas, Karjalan Tazovaldkundanke lodehes, Arhangel'skan agjanke pohjoižes. Vologdan agj om mererandatoi.

Vologdan agjan kukhad läz Moločnoje-küläd (Vologdan lodehline ezilidn)

Reljef om kukhikaz, mugažo tazo äiluguižidme soidme. Vologdan agj sijadase Päivnouzmaižen Evropan tazangištol, mecakahad kukhad oma enambuses sen londuzkuviden keskes. Mologan da Šeksnan alangišt om agjan suvipäivlaskmas, Šeksn- da Molog-jogidenno. Kivekahad Andoman da Vepsän ülüded oma lodehližes palas, dai erased kukkazsel'gad. Vag-, Suhon- i Jug-jogiden alangod čaptas kukkaztahoid agjan päivnouzmpoles. Pohjoižed Uvalad seištas agjan suvipäivnouzmas, ned sijadasoiš suvhe Suhon-jogespäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Mal'mägi-kukkaz (304 m) agjan lodehes (Vitegran rajon).

Pind om 144 527 km². Agjan pindan enambuz om ottud taigamecoihe, soihe da novihe. Mec otab territorijan koume nelländest, necišpäi kavag'mecad oma enamba pol't.

Suhon-jogen pengr. Razbainikoiden kall'.

Vologdan agjan pind om jagadud Vauktan, Baltijan i Kaspijan meriden basseinoiden keskes. Meribasseinoiden koumekerdaine čokkoim (üks'jäine mugoine Venämas) sijadase agjan lodehes, Vitegran rajonas, kudamb ühtenzoitab Änižjogen (Jävaldmeri), Nevanjogen (Atlantine valdmeri) da Volgan (Kaspijan meri) basseinad.

Änine om kaikiš suremb järvišpäi Evropas, se kaičeb äi verest vet. Sen suvipäivnouzmaine randišt sijadase Vologdan agjas. Vitegr- da Andom-joged oma Änižen ližajoged. Mugažo agjan päivlaskmaižed joged oma Ojatin ližajoged penes tahos. Päivlaskmpolen joged lanktas Ribinskan merhe, sen padosein om saudud läz Volgad. Ribinskan vezivaradimen znamasižed ližajoged oma Mologjogi, Sudjogi, Sogožjogi dai Šeksnanjogi.

Kaik om läz nelläd tuhad järvid agjas. Nened sured järved sijadasoiš agjas täuzin: Vaugedjärv, Kubenanjärv i Vože-järv.

Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Keza om lühüd da läm', heinkun keskmäine lämuz om +16..+18 C°. Tal'v om pit'k vilu. Vilukun keskmäine lämuz om −11 C° päivlaskmas i −14 C° päivnouzmas. Paneb sadegid 500..650 mm vodes. Lumikate venub 165..170 päiväd vodes. Vegetacijan pord vedase 130 päiväd vodes.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, letked), keitandsol, mec, reskvezi.

Tobmuz

Agjan Käskusenandajan Suiman ištundsija Vologdas, heinku 2009

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Georgii Jurjevič Filimonov radab gubernatoran vn 2023 redukun 31. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om Agjan Ohjastusen ezimehen mugažo, hän märičeb sen strukturad. Kaks' ezmäšt varamest da kahesa muite varamest oma hänele abhu.

Vologdan agjan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 34 ezitajad videks vodeks. Andrei Nikolajevič Lucenko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2016 27. päiväspäi sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Vologdan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, ohjandused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Vn 2024 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad edelstrokuižikš, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (62,30 % änid) da radab ühtenden strokun. Edeline gubernator om Oleg Kuvšinnikov (14. tal'vku 2011 — 31. reduku 2023, sai vägestust valičendoiden ezmäižel tural (62,98 % änid) vn 2014 sügüz'kus, ezmäižel tural (60,79 % änid) vn 2019 sügüz'kus). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 17. päiväl sügüz'kud, se nimitase voziden 2021−2026 kucundaks.

Administrativine jagand

Eländpunktad da kundad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe kaik om 15 lidnad agjas, ühesa lidnanvuittušt žilod da 8006 küläd (niišpäi 2131 oma kaikenaigaižeta ristitištota). Kaik om kaks' lidnümbrikod, 22 lidnankundad da 159 küläkundad (2017, vl 2009 oli 252 küläkundad).

Ümbrikod

Kaik om kaks' lidnümbrikod agjas, 23 municipališt ümbrikod i koume municipališt rajonad (vn 2023 kezakun olend).

№ Admin. ühtnik Admin. keskuz Pind (km²) Eläjiden lugu 1 Babajevon ümbrik Babajevo 9233,30 20021 2 Babuškinan ümbrik Babuškinan nimed žilo 7760,50 11908 3 Belozerskan ümbrik Belozersk 5398,04 15424 17 Čagodoščan ümbrik Čagod 2410,19 12589 18 Čerepovecan rajon Čerepovec 7636,74 39513 5 Gräzovecan ümbrik Gräzovec 5025,70 33082 4 Harovskan ümbrik Harovsk 3563,67 14741 9 Jogidenkeskeine ümbrik Šuiskoje 3624,10 5625 6 Kadujan ümbrik Kadui 3262,62 17032 8 Kičmengan ümbrik Kičmengan Lidnut 7061,19 16387 7 Kirillovan ümbrik Kirillov 5394,19 15122 19 Kubenansun ümbrik Ustje 2443,94 7875 10 Nikol'skan ümbrik Nikol'sk 7476,71 20297 11 Nüksenican ümbrik Nüksenic 5167,42 8789 14 Sokolan ümbrik Sokol 4139,06 49416 22 Suren Ustügan ümbrik Sur' Ustüg 7593,87 54985 13 Sämžan ümbrik Sämž 3949,98 8241 12 Šeksnan rajon Šeksn 2528,51 33273 15 Tarnogan ümbrik Tarnogan Lidnut 5175,74 11609 16 Tot'man ümbrik Tot'm 8195,98 22944 20 Ustüžnan ümbrik Ustüžn 3558,59 17326 21 Vaškiden ümbrik Lipin Bor 2883,92 7035 23 Verhovažjen ümbrik Verhovažje 4255,47 13106 26 Vitegran rajon Vitegr 13081,69 24853 25 Vologdan ümbrik Vologd 4549,00 52383 24 Vožegan ümbrik Vožeg 5751,59 14968 B Čerepovecan lidnümbrik Čerepovec 120,94 318536 A Vologdan lidnümbrik Vologd 116,58 320605

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe agjan eläjiden lugu oli 1 202 444 ristitud. Kaikiš suremb agjan ristitišt oli 1 355 000 eläjid vl 1987. Vl 2018 kaikutte videnz' ristit seičemespäi om lidnalaine.

Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas. Järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Čerepovec (tegimišton pälidn) i Vologd (administrativine pälidn). Vl 2017 kaik oli ühesa eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,2 % vl 2010): venälaižed — 92,5 %, ukrainalaižed — 0,7 %, vaugedvenälaižed — 0,3 %, azerbaidžanlaižed — 0,2 %, armenijalaižed — 0,2 %, čiganalaižed — 0,2 %, toižed rahvahad — 1,0 %, rahvahuden ozutandata — 4,9 %.

Erased toižed igähižed rahvahad (2010): vepsläižed — 0,03 % (412 rist.), komilaižed — 0,02 % (295 rist.).

Galerei

Tobmuz

• 
  Agjan ohjastusen päsauvuz i gubernatoran radinsija (Vologd, kezaku 2008)
• 
  Venäman Südäiazjoiden ministrusen ohjanduz Vologdan agjas (Vologd, kezaku 2013)
• 
  Vologdan agjan Arbitražine Käskuzkund (Vologd, sulaku 2011)
• 
  Venäman Keskuzbankan palakund Vologdan agjas (Vologd, heinku 2008)
• 
  Agjan kirjišt (Vologd, eloku 2011)

Londuz

• 
  Sügüz'
• 
  Tal'v
• 
  Taig
• 
  Vederistmiden pakaižed (Logduzkülä)
• 
  Isakmägel
• 
  Spas-Prilukin jumalankodiš
• 
  Vologdan nit
• 
  Vologdan man hebod

Irdkosketused

Tobmuz

• Vologdan agjan gubernatoran oficialine sait (okuvshinnikov.ru). (ven.)
• Vologdan agjan Käskusenandajan Suiman oficialine sait (vologdazso.ru). (ven.)
• Vologdan agjan Ohjastusen oficialine portal (vologda-oblast.ru). (ven.) (angl.)

Toižed

• Vologdan agjan käskusišt russian-north.com-saital. (ven.)
• Vologdan agj venälaižes pressas booksite.ru-saital. (ven.)
• Vägisportladud Vologdan agjas (power35.ru). (ven.)
• Vologdan agjan kul'turan sait (cultinfo.ru). (ven.) (angl.)