Šeksnan rajon

Šeksnan rajon
Шекснинский район

Znam	Flag
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Šeksn
Eläjiden lugu (2023)	29,037 ristitud
Pind	2,528,07 km²

Šeksnan rajon (ven.: Шексни́нский райо́н) om rajon Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om lidnanvuitte Šeksn-žilo, otab rajonan ristitišton vit ühesandest.

Istorii

Vll 1927−1959 Šeksnanverine rajon (ven.: Пришекснинский район) oli olmas 1200 km² pindal Nikol'skoje-žilonke keskuseks. Sen territorii oli mülütadud Čobsaran rajonha, kudamb oli vll 1929−1962 3000 km² pindal. Vhesai 1937 Šeksnanverine rajon oli Leningradan agjan palaks, Čobsaran rajon mülüi Pohjoižhe randha. Vn 1962 13. tal'vkud Čobsaran rajonan territorii oli jagadud Vologdan i Čerepovecan rajoniden keskes.

Nügüdläižen rajonan aluz om pandud vn 1965 vilukun 12. päiväl.

Geografijan andmused

Šeksnan rajon om Vologdan agjan päivlaskmaižen palan suvine taho. Pind — 2 528,07 nellikkilometrad.

Om röunoid nellänke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

• päivnouzmas Vologdan agjan Vologdan ümbrikonke;
• suves Jaroslavlin agjan Pošehonjen rajonanke;
• suvipäivlaskmas da päivlaskmas Vologdan agjan Čerepovecan rajonanke;
• pohjoižes Vologdan agjan Kirillovan ümbrikonke.

Kaikiš surembad vezištod oma Šeksnan da Ribinskan vezivaradimed, ned mülüdas rajonha vaiše penil paloil. Šeksnan GES om röunaks niiden keskes. Mec otab rajonan territorijan viž ühesandest (1429 km²), sišpäi kavag'mec om pol'.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), mec, reskvezi, gidroenergii.

Tobmuz

Vn 2020 vilukun 1. päiväspäi rajonan territorii jagase ühesaks kundaks: üks' lidnankund (lidnanvuitte Šeksn-žilo) da kahesa küläkundad.

Vn 2014 kezakun 29. päiväspäi Jevgenii Bogomazov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Kaik viž ohjandust alištuiba sihe.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (19 ezitajad). Järgvaličendad sihe oliba vn 2015 sügüz'kun 13. päiväl. Nikolai Sitnikov radoi sen ezimehen vn 2012 keväz'kuspäi kahtenden strokun.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 36 007 ristitud, vn 2010 — 35 194 ristitud, vn 2021 — 29 403 ristitud. Kaik 33 415 eläjad oli rajonas vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,2 %, armenijalaižed — 0,7 %, tadžikalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,8 %, rahvahuden ozutandata — 4,8 %.

Kaik om 375 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken üks' lidnanvuitte žilo, kümne muite žilod, 363 küläd da Rošč-raudtesarak. Niišpäi 103 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota.

Toižed järedad eländpunktad oma Nifantovo-külä (2,7 tuh. rist. vl 2010) da Čöbsar-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2012).

Ižanduz

Rajonan ižandusen päsarakod oma:

• mecan süvä ümbriradmine,
• metalltorviden erazvuiččen profilän pästand,
• jogi-, raudte- da gazanveimtransport,
• elektrusen pästand (Šeksnan gidroelektrostancii 84 MVt vägevudenke),
• sauvondmaterialiden samine da tehmine (pilindmaterialad, cement),
• maižanduz da sömtegimišt (leibproduktoiden kombinat, konditerine fabrik, argvointegim),
• pölvhan ümbriradmine da omblendtegimišt,
• turizm.

Irdkosketused

• Šeksnan rajonan tobmuden sait (35sheksninskij.gosuslugi.ru). (ven.)
• Tedod rajonas agjan oficialižes vologda-oblast.ru-portalaspäi. (ven.) (angl.)