Mine sisu juurde

Kadujan ümbrik

Vikipedii-späi
Kadujan ümbrik
Кадуйский округ
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Kadui
Eläjiden lugu (2023) 16,512 ristitud
Pind 3,262,62 km²
Kadujan ümbrik Кадуйский округ

Kadujan ümbrik (ven.: Ка́дуйский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Kadui-žilo, otab ümbrikon ristitišton kaks' koumandest.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii mülüi Babajevon rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Kadujan ümbrik om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 262,62 km². Mec otab territorijan nell' videndest.

Om röunoid nellänke Vologdan agjan ümbrikonke i rajonanke:

Znamasine jogi om Sud sen ližajogidenke (Andog, Kolp' da tž.). Se läbitab ümbrikod lodehespäi suvipäivnouzmha. Kaik joged mülüdas Sudanjogen (Kaspijan meren) basseinha.

Reljef om tazo süvidenke jogialangoidenke.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, letked, saved), mec, reskvezi.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2015 keväz'kun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe nelläks municipaližeks ühtnikaks: kaks' lidnankundad i kaks' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vspäi 1991 Nikolai Dekteröv radoi rajonan da sen administracijan pämehen kudenden strokun jäl'geten. Kaik rahvaz valiči rajonan pämest videks vodeks. Kaik nell' ohjandust da nell' komitetad alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Municipaline Suim (ven.: Муниципальное Собрание) 15 ühtnijanke. Heiden kesken niken ei rada Suimas kaikenaigašti. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sergei Lukjančenko radoi Suiman ezimehen vl 2015.

Järgvaličendad Municipaližhe Suimha oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Enččed valičendad oliba vozil 1996, 1999, 2003 da 2008.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 18 653 ristitud, vn 2010 — 17 754 ristitud, vn 2021 — 16 549 ristitud. Kaik 16 961 eläjad oli rajonas vl 2017. Lidnalaižed ottas nell' videndest ristitištos.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,6 %, ukrainalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 3,5 %.

Kaik om 202 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken kaks' lidnanvuittušt žilod, kuz' žilod, 191 küläd, kaks' raudtestancijad da üks' raudtesarak. Niišpäi 63 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota.

Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Hohlovo-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2015).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Ümbrikon kaikiš suremb edheotand om Čerepovecan GRES. Se om kaikiš suremb elektrostancii Vologdan agjas, londuseline gaz om sen poltuseks. Toižed ižandusen sarakod oma raudte- da gazanveimtransport, mecan varhapanend da süvä ümbriradmine, sömtegimišt da maižanduz, metallkonstrukcijoiden tehmine, turizm.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]