Ustüžnan ümbrik
Znam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Administrativine keskuz | Ustüžn |
Eläjiden lugu (2023) | 15,333 ristitud |
Pind | 3,558,60 km² |
Ustüžnan ümbrik (ven.: Устюже́нский о́круг) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Ustüžnanlidn, otab ümbrikon eläjiden pol't.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1927.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ustüžnan ümbrik om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 558,6 km².
Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:
- päivnouzmas Vologdan agjan Čerepovecan rajonanke;
- suvipäivnouzmas Tverin agjan Ves'jegonskan rajonanke;
- suves Tverin agjan Sandovon rajonanke;
- suvipäivlaskmas Uz'lidnan agjan Pestovon rajonanke;
- lodehes Vologdan agjan Babajevon ümbrikonke;
- pohjoižpäivnouzmas Vologdan agjan Kadujan ümbrikonke.
Znamasine jogi om Molog, läz kaik joged mülüdas sen basseinha.
Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, mouckivi, mel, letked, mec, reskvezi.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks ühtnikaks: üks' küläkund, kuz' municipališt ühtnikad da üks' lidnankund (Ustüžn-lidn). Vn 2022 kezakuspäi kaik kundad oma tühjitadud i kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš.
Vn 2014 sügüz'kun 20. päiväspäi Igor' Petrov oli rajonan pämehen da Sijaližen Suiman ezimehen.
Vn 2014 keväz'kun 28. päiväspäi Mihail Makarov radoi rajonan administracijan pämehen. Kaik seičeme ohjandust alištuiba rajonan administracijale.
Vspäi 1996 ümbrikon parlament radab, se om Sijaline Suim (ven.: Земское Собрание) 15 ühtnijanke. Edel 2006. vot nimitihe sidä Ičeohjastusen Nevondkundaks (ven. Совет самоуправления).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 21 679 ristitud, vn 2010 — 19 716 ristitud, vn 2021 — 15 694 ristitud. Kaik 17 127 eläjad oli rajonas vl 2017.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,9 %, uzbekad — 0,8 %, čiganalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,5 %, rahvahuden ozutandata — 4,3 %.
Kaik om 218 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, kümne žilod, 205 küläd da kaks' futorad. Edel 2020. vot oli 225 eländpunktad, no seičeme küläd oma tühjitadud. Läz 50 eländpunktad oma kaikenaigaižeta ristitištota.
Toine sur' eländpunkt om Želäbovan nimed žilo (1,0 tuh. rist. vl 2010).
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt da turizm[1].
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Инвестиционный паспорт Устюженского района (Ustüžnan rajonan investicjoiden pasport) invest35.ru-saital. — 75 lp. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ustüžnan ümbrikon tobmuden sait (35ustyuzhenskij.gosuslugi.ru). (ven.)
- Tedod rajonas Vologdan agjan oficialižes vologda-oblast.ru-portalaspäi. (ven.) (angl.)
Vologdan agjan ümbrikod i rajonad | ||
---|---|---|
Babajevon • Babuškinan • Belozerskan • Čagodoščan • Čerepovecan • Gräzovecan • Harovskan • Jogidenkeskeine • Kadujan • Kičmengan • Kirillovan • Kubenansun • Nikol'skan • Nüksenican • Sokolan • Suren Ustügan • Sämžan • Šeksnan • Tarnogan • Tot'man • Ustüžnan • Vaškiden • Verhovažjen • Vitegran • Vologdan • Vožegan | ||
Čerepovecan lidnümbrik • Vologdan lidnümbrik |