Ustüžn
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 7,653 ristitud |
| Pind | 8,33 km² |
| Pämez' | Tat'jana Kol'cova (reduku 2018—) |
| Telefonkod | +7−81 737-xx-xxx |
| Avtokod | 35 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Ustüžn (ven.: У́стюжна) om Venäman lidn Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ustüžnan ümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1252 kuti Raudaine Ustüg (ven.: Устюг-Железный) lidnan statusanke. 16. voz'sadan lopuspäi sen nimi kändihe nügüdläižikš: Ust'-Ižin — Ustüžn vai Ustüžn Železnopol'skai.
Ustüžnan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibtegim, agrotegimištoline kombinat maidtavaroiden pästandanke, etilspirtan tegim, konditerine ceh) da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Molog-jogen molembil randoil (oiktal randal tobjimalaz) da sen oiktan ližajogen — Ižinan jogensun randoil (ven.: Ижина 43 km pitte, Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vorož (ven.: Ворожа 12 km pitte) om toine oiged Mologan ližajogi lidnas, reguliruiše vezivaradimel, lankteb Mologha lidnan keskuses ühtes kilometras mödvedhe Ižinaspäi.
Matkad Vologdhasai om 244 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Čerepovec sil-žo tel. Lähembaižed raudtestancijad sijadasoiš Ves'jegonsk-lidnas (Tverin agj) vižkümne kahesa kilometrad suvipäivnouzmha avtotedme, Sandovo-žilos (Tverin agj) 45 km suvhe avtotedme i Pestovo-lidnas (Uz'lidnan agj) 56 kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ustüžn oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 8,33 nellikkilometrad.
Enččen lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2023 semendkus. Sen edeližed pämehed oma Galina Mirovaja (tal'vku 2017 — reduku 2018), Zinaida Kostina (heinku 2016 — tal'vku 2017). Lidnan Nevondkund om likvidiruidud vn 2013 tal'vkus, Nikolai Vorobjov radoi sen jäl'gmäižen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2009 kül'mkuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1856 kaik 5,100 eläjad oli lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9,452 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 7,843 ristitud. Kaik 8,712 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,5 tuh. eläjid vll 2002−2003.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,8 %, uzbekad — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] om kaičenus i saudud lidnas, niiden kesken Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (letihe vll 1685−1690), seičeme jumalanpertid i koume časounäd.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nimitadud päivkodid, gimnazii, keskškol nomer 2, ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol V.U. Sipägina-Lilienfel'd:an nimed, sportškol.
Ustüžnan politehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ustüžnan i Čagodoščan rajoniden sodakomissariat (2017)
- Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert', vn 2017 nägu
- «Revizor»-adivpert' vl 2020
- Ustüžnan kul'turkeskuz (vn 2017 olend)
- Avtotesild Mologas päliči vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan informacine sait (ustyuzhna.com). (ven.)
- Ustüžnan kodirandantedištandmuzejan sait (ukm35.ru). (ven.)
| Ustüžn Vikiaitas |
| Vologdan agjan lidnad | ||
| Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd | ||
