Ustüžn
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 7,653 ristitud |
Pind | 8,33 km² |
Pämez' | Tat'jana Kol'cova (reduku 2018—) |
Telefonkod | +7−81 737-xx-xxx |
Avtokod | 35 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Ustüžn (ven.: У́стюжна) om Venäman lidn Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ustüžnan ümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1252 kuti Raudaine Ustüg (ven.: Устюг-Железный) lidnan statusanke. 16. voz'sadan lopuspäi sen nimi kändihe nügüdläižikš: Ust'-Ižin — Ustüžn vai Ustüžn Železnopol'skai.
Ustüžnan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibtegim, agrotegimištoline kombinat maidtavaroiden pästandanke, etilspirtan tegim, konditerine ceh) da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Molog-jogen molembil randoil (oiktal randal tobjimalaz) da sen oiktan ližajogen — Ižinan jogensun randoil (ven.: Ижина 43 km pitte, Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 244 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Čerepovec sil-žo tel.
Lähembaižed raudtestancijad sijadasoiš Ves'jegonsk-lidnas (Tverin agj) 58 km suvipäivnouzmha avtotedme, Sandovo-žilos (Tverin agj) 45 km suvhe avtotedme i Pestovo-lidnas (Uz'lidnan agj) 56 kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ustüžn oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 8,33 nellikkilometrad.
Enččen lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2023 semendkus. Sen edeližed pämehed oma Galina Mirovaja (tal'vku 2017 — reduku 2018), Zinaida Kostina (heinku 2016 — tal'vku 2017). Lidnan Nevondkund om likvidiruidud vn 2013 tal'vkus, Nikolai Vorobjov radoi sen jäl'gmäižen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2009 kül'mkuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1856 kaik 5 100 eläjad oli lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 452 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 7 843 ristitud. Kaik 8 712 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,5 tuh. eläjid vll 2002−2003.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,8 %, uzbekad — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] om kaičenus i saudud lidnas, niiden kesken Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (letihe vll 1685−1690), seičeme jumalanpertid i koume časounäd.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, gimnazii, keskškol nomer 2, čomamahtoiden škol, sportškol. Ustüžnan politehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Ustüžnan i Čagodoščan rajoniden sodakomissariat (2017)
-
Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert', vn 2017 nägu
-
«Revizor»-adivpert' vl 2020
-
Ustüžnan kul'turkeskuz (2017)
-
Avtotesild Mologas päliči vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Ustüžnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Ustüžnan politehnižen tehnikuman sait (p24601.edu35.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan informacine sait (ustyuzhna.com). (ven.)
- Ustüžnan kodirandantedištandmuzejan sait (ukm35.ru). (ven.)
Ustüžn Vikiaitas |
Vologdan agjan lidnad | ||
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd | ||