Čagodoščan ümbrik

Čagodoščan ümbrik
Чагодощенский округ
Znam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Čagod
Eläjiden lugu (2023)	11,110 ristitud
Pind	2,410,19 km²

Čagodoščan ümbrik (ven.: Чагодощенский округ) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Čagod-žilo, otab ümbrikon ristitišton pol't.

Istorii

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikho Üläčagodoščan rajon-nimenke. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha nügüdläiženke nimenke. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused

Čagodoščan ümbrik om kaikiš päivlaskmaižemb Vologdan agjan taho. Pind — 2 410,19 km² (kaikiš penemb ümbrik agjas), sidä kesken segoitadud mec otab nell' videndest (2080 nellikkilometrad). Ümbrikon piduz pohjoižespäi suvhe — 60 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 68 km.

Om röunoid videnke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

pohjoižpäivnouzmas Vologdan agjan Babajevon ümbrikonke;
päivnouzmas Vologdan agjan Ustüžnan ümbrikonke;
suves Uz'lidnan agjan Pestovon rajonanke;
suvipäivlaskmas Uz'lidnan agjan Hvoinajan rajonanke;
lodehes Leningradan agjan Boksitogorskan rajonanke.

Ümbrik sijadase Čagodošč- (Čagod) da Kobož-jogiden basseinoiš. Nene joged oma Molog-jogen hurad ližajoged. Joksijad ümbrikos Čagodošč-jogen päližajoged: Gorün, Smerdomk, Lid', Pes' (Ratc-ližajogenke) da Vnin. Kobož-jogen ližajoged: Vauged (ülä- da alaližajoged), Must, Veuč. Kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Enamba 20 järved om ümbrikon tahoiš. Niišpäi kaikiš surembad oma Must-, Siglin-, Uglič- da Konevo-järved.

Reljef om tazo, alangoikaz da sokaz läz joga sijal.

Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, sauvondmaterialad (letked, mouckivi), mec, reskvezi.

Tobmuz

Vn 2015 kül'mkun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe nelläks municipaližeks ühtnikaks: kaks' lidnankundad da kaks' küläkundad. Ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vn 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Kosönkov radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Hänen valdatusiden strok oli viž vot. Kaks' rajonan varapämest da üks' abunik oliba hänele abhu. Kaik kaks' ohjandust da ühesa palakundad alištuiba rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om ümbrikon parlament — Ezitajiden Suim (ven.: Представительное Собрание) 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Andrei Gorev radoi Suiman ezimehen vl 2015.

Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 15 624 ristitud, vn 2010 — 14 163 ristitud, vn 2021 — 11 268 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 88,2 %, ukrainalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,8 %, rahvahuden ozutandata — 9,5 %.

Kaik om 91 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken kaks' lidnanvuittušt žilod, nell' külänvuittušt žilod, 84 küläd, üks' raudtestancii. Niišpäi 27 küläd i Privorit-raudtestancii seištas kaikenaigaižeta ristitištota.

Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Sazonovo-žilo (3,0 tuh. rist. vl 2015). Lidnalaižed ottas koume nelländest ümbrikon ristitištos.

Ižanduz

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma stökoltegimišt, raudtetransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend.

Stöklantegimed

AAS «Rusdžam-Pokrovskii steklozavod» («Rusdžam-Pokrovskojen stöklantegim») (Sazonovo-žilos, muzaviden da vihandoiden stökolmülüiden pästand)
AAS «Smerdomskii steklozavod» («Smerdoman stöklantegim») (vauged, vihandvauvaz, muzavihand, muzav stökol)
AAS «Čagodoščenskii steklozavod i K» («Čagodoščan stöklantegim da K») (stökolmülüiden pästand)

AAS «Čagodakomles» («Čagodankommec») (mecančapai edheotand)
Mouckiven tegim
AAS «Belokrestskii maslozavod» («Belije Krestin voitegim»)
Leibtegim TÜ «Hleb» («Leib») (leibäd, nižunikad, makaronad, paštatesed)

Homaičendad

Irdkosketused