Mine sisu juurde

Boksitogorskan rajon

Vikipedii-späi
Boksitogorskan rajon
Бокситогорский район
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Boksitogorsk
Eläjiden lugu (2024) 50,855 ristitud
Pind 7,201,74 km²
Boksitogorskan rajon Бокситогорский район

Boksitogorskan rajon (ven.: Бокситого́рский райо́н) om Venäman municipaline ühtnik Leningradan agjas.

Administrativine keskuz om Boksitogorsk-lidn. Siš da lähižes Pikalövo-lidnas eläb rajonan ristitišton seičeme kümnendest.

Rajonan aluz om pandud vn 1952 heinkun 25. päiväl Leningradan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Boksitogorskan rajon om Leningradan agjan suvipäivnouzmaine taho. Pind — 7 201 nellikkilometrad (koumanz' sija agjas). Kavag'mecad oma enambuses: pedajikod — päivnouzmas, kuššed mecad — päivlaskmas.

Om röunoid Venäman videnke rajonanke i ümbrikonke:

Znamasižed joged oma Čagodošč da Kolp' päivnouzmas, ned mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha; Tihvink da Voložb mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha rajonan päivlaskmas.

Londuseližed varad oma turbaz, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved), dolomit, mec, reskvezi. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan pohjoižpäivnouzmas.

Rajonan municipalitetad vl 2014

Vn 2019 semendkuspäi rajonan territorii jagase seičemeks municipaližeks ühtnikaks: koume lidnankundad da nell' küläkundad.

Käskusenandai tobmuz om Deputatoiden nevondkund (ven.: Совет депутатов) 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Valerii Tihonov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vn 2011 semendkun 26. päiväspäi. Deputatoiden nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.

Vn 2006 vilukun 1. päiväspäi Sergei Muhin om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Rajonan ezmäine varapämez' da kaks' rajonan varapämest oma hänele abhu. Kaik kuz' komitetad, koume palakundad da laudkund alištudas rajonan administracijale.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 53 842 ristitud, vn 2021 — 51 751 ristitud. Kaik 50 412 eläjad oli rajonas vl 2017. Kaikiš suremb rajonan ristitišt oli 55 665 eläjad vl 1970 i 59 195 eläjad vl 2002.

Kaik om 261 eländpunktad rajonas, sidä kesken kaks' lidnad, üks' lidnanvuitte žilo, 21 žilod, nell' raudtestancijan žilod, 231 küläd, kaks' sijašt da kaks' futorad.

Toižed znamasižed eländpunktad oma Pikalövo-lidn (20,5 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuitte Jefimovskii-žilo (3,6 tuh. rist. vl 2016) i Bor-külä (1,7 tuh. rist. vl 2014).

Rahvahad (enamba 0,4 % vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 86,9 %, ukrainalaižed — 1,0 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 10,0 %.

Erased-se igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,20 % (108 rist.), karjalaižed — 0,08 % (45 rist.)[1].

Vepsläižed elädas rajonan pohjoižpäivnouzmas. Tihvinan karjalaižiden — ortodoksižiden vanhuskolaižiden küläd sijadasoiš rajonan suvipäivnouzmas.

Rajonan ižandusen päižed sarakod oma alüminijan i himine tegimištod, gazanveimtransport, mecan ümbriradmine, cementan pästand, maižanduz.

  1. Национальный состав и владение языками, гражданство населения Ленинградской области (Leningradan agjan rahvahaline mülükund, ristitišton kel'mahtod da rahvahanikuz.) / Стат. сборник. Часть 1. — СПб.: Петростат, 2013. — 266 lp. — Lp. 21−22. (ven.)