Mine sisu juurde

Pikalövo

Vikipedii-späi
Pikalövo
Пикалёво
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 20,169 ristitud
Pind 38,06 km²
Pikalövo Пикалёво
Pämez' Lüdmila Griškina
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−81 366-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Pikalövo (ven.: Пикалёво) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Boksitogorskan rajonan kaikiš suremb lidn kahtespäi.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1620 Änižen pätinan aigkirjas, sijadase amuižel pustolänil. Eziauguine futor oli nimitadud Pikalöv-manmehen-alusenpanijan kanzannimen mödhe. Vl 1906 nimitihe raudtestancijad «Piter — Vologd»-jonol Pikalövo-külän mödhe. Vozil 1927−1930 Pikalövo-žilo oli Pikalövon rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1941 saudihe cementtegint da radnikžilod.

Vspäi 1947 Pikalövo oli lidnanvuiččeks žiloks. Se sai lidnan statusad vl 1954. Vozil 1996−2006 alištui agjan tobmudele oikti da ei mülünd Boksitogorskan rajonha. Vozil 2008−2009 mail'man finansižen krizisan aigan pätegimiden pidajad tahtoiba saubata enambust niišpäi, no eläjad ei antkoi tehta necidä, sen tagut lidn sai tetabut.

Pikalövon ižandusen sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (cement[1], vahtbeton, raudbetontegesed), substancijoiden pästand (alüminijan hapanduz[2], gallii, potaš, mouckivi), mugažo mecanümbriradmižen edheotand i kolbasceh ratas lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Rädan'-jogen oiktal randal (Säs'-jogen bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Piterihesai om 220 km päivlaskmha orhal, 230 km raudtedme vai 260 km avtotedme. Om 27 kilometrad päivlaskmpolehe lähembaižhe Boksitogorsk-lidnhasai.

Pikalövo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline nevondkundan ezimez' om Nikolai Semönov (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019). Lidnan Administracijan pämez' om Dmitrii Sadovnikov vn 2016 redukuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 562 ristitud, vn 2021 — 20 388 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaik 20 379 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (25 700 rist. vl 2000).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma avaitud lidnas: Sündun Ristan Zdviženjan jumalanpert' (2006) i Hristan Eläbzdusen Pühäpertin Udištandan puine jumalanpert' (om letud vspäi 1998).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' keskškolad, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, lapsiden i norišton sportškol. Leningradan valdkundaline universitet Puškinan nimed, sen Boksitogorskan institutan (filialan) palakund[4] (edel 2010. vot pedagogine kolledž) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. «Vologd — Uz' Ladog»-mante (A114-trass) ümbärdab lidnad 2000-nziden voziden auguspäi, ende läbiti.

Kaik koume raudtestancijad om läz lidnad: Pikalövo I (passažiroiden täht), Pikalövo II (tegimištzonas) i Fabričnai (ven.: Фабричная, jüguiden täht). Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Piterinke.

  1. Pikalövon cementantegim scement.ru-saital. (ven.)
  2. Pikalövon alüminijan hapandusen tegimen sait (pglz.ru). (ven.)
  3. Pikalövon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. LVU:n Puškinan nimed Boksitogorskan institutan sait (билгу.рф). (ven.)



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk