Mine sisu juurde

Murino

Vikipedii-späi
Murino
Мурино
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 116,293 ristitud
Pind 13,36 km²
MurinoМурино
Pämez' Dmitrii Kuz'min
(sügüz'ku 2020—)
Telefonkod +7−81 370-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Murino (ven.: Му́рино, suom.: Muurila / Muurola) om lidn da lidnankund Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Sijadase Piterin pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno. Se om kaikiš suremb lidn Leningradan agjas ristitišton lugun mödhe.

Eländpunkt om mainitadud ezmäižen kerdan vn 1676 Ingrijan kartal. Vll 1749−1917 Murino oli Voroncovad-kanzan usadibaks. Vspäi 1755 19. voz'sadan keskhesai vodkantegim radoi niiš maiš. Vspäi 1843 maorjusen tühjitusen eksperiment mäni küläs. Toižen mail'man sodan aigan ei olend sodategendoid žilon territorijal, no läžundkodi i sodalendimpöud radoiba. Medvežii Stan om lidnan istorine pala.

Vn 2019 15. päiväl sulakud Murino sai lidnan statusad Leningradan agjan käskusen mödhe.

Vl 2015 pertinsauvondkombinat radaškanzi Murinos. Kaks' suks'pautet oma saudud lidnanno 1990-nzil vozil. Betonantegim, sauvondmujuiden tegim, sodaazegišton da šlibakoiden «Poisk»-tedotehmižühtelmaz[1] («Ecmine») ratas lidnas.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase rajonan suviröunanno, Piterin Rengazavtotenno. Oht-jogi läbitab lidnad.

Matkad Vsevoložsk-rajonkeskushesai om kümne kilometrad päivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.

Kaik om 34 irdad lidnas. Vspäi 2016 Murino jagase koumeks mikrorajonaks oficialižikš: Keskuzline, Päivlaskmaine i Päivnouzmaine.

Murinon küläkund rajonas vn 2014 kartal

Lavriki-külä (850 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Murinon ližaks. Lidnankundan pind — 20,52 km².

Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksei Belov vn 2020 elokuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 7 023 ristitud, vn 2021 lidnan — 89 083 ristitud. Vl 2019 kaik 48 800 ristitud elihe lidnas i 49 664 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vn 2019 augotišes kaik oli 74 110 faterad 167 äižiruižes pertiš. Lidnan Aleksei Belov-pämez' sanui, miše vn 2023 sügüz'kus Murinon faktine ristitišt ületab 200 tuhad eläjid.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' keskškolad (nomer 1..6), školanno nomer 1 kuz' školanedelišt palakundad om, školanno nomer 4 — seičeme. Sportivine ližaopenduz andase školoiden bazal, ičeze sportansugud oma kaikuččes, oz., voleibol i badminton školas nomer 3, fehtuind i üks'borcuindad školas nomer 4. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähižes Piteriš, lähembaine om akušeroiden kolledž.

Murino om znamasine transportsol'm. Nened stancijad sijadasoiš lidnas:

  1. «Poisk»-tedotehmižühtelmasen sait (npo-poisk.ru). (ven.)
  2. Murinon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)


Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk