Murino
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 116,293 ristitud |
| Pind | 13,36 km² |
| Pämez' | Dmitrii Kuz'min (sügüz'ku 2020—) |
| Telefonkod | +7−81 370-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Murino (ven.: Му́рино, suom.: Muurila / Muurola) om lidn da lidnankund Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Sijadase Piterin pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno. Se om kaikiš suremb lidn Leningradan agjas ristitišton lugun mödhe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt om mainitadud ezmäižen kerdan vn 1676 Ingrijan kartal. Vll 1749−1917 Murino oli Voroncovad-kanzan usadibaks. Vspäi 1755 19. voz'sadan keskhesai vodkantegim radoi niiš maiš. Vspäi 1843 maorjusen tühjitusen eksperiment mäni küläs. Toižen mail'man sodan aigan ei olend sodategendoid žilon territorijal, no läžundkodi i sodalendimpöud radoiba. Medvežii Stan om lidnan istorine pala.
Vn 2019 15. päiväl sulakud Murino sai lidnan statusad Leningradan agjan käskusen mödhe.
Vl 2015 pertinsauvondkombinat radaškanzi Murinos. Kaks' suks'pautet oma saudud lidnanno 1990-nzil vozil. Betonantegim, sauvondmujuiden tegim, sodaazegišton da šlibakoiden «Poisk»-tedotehmižühtelmaz[1] («Ecmine») ratas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan suviröunanno, Piterin Rengazavtotenno. Oht-jogi läbitab lidnad.
Matkad Vsevoložsk-rajonkeskushesai om kümne kilometrad päivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.
Kaik om 34 irdad lidnas. Vspäi 2016 Murino jagase koumeks mikrorajonaks oficialižikš: Keskuzline, Päivlaskmaine i Päivnouzmaine.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lavriki-külä (850 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Murinon ližaks. Lidnankundan pind — 20,52 km².
Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksei Belov vn 2020 elokuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 7 023 ristitud, vn 2021 lidnan — 89 083 ristitud. Vl 2019 kaik 48 800 ristitud elihe lidnas i 49 664 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vn 2019 augotišes kaik oli 74 110 faterad 167 äižiruižes pertiš. Lidnan Aleksei Belov-pämez' sanui, miše vn 2023 sügüz'kus Murinon faktine ristitišt ületab 200 tuhad eläjid.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' keskškolad (nomer 1..6), školanno nomer 1 kuz' školanedelišt palakundad om, školanno nomer 4 — seičeme. Sportivine ližaopenduz andase školoiden bazal, ičeze sportansugud oma kaikuččes, oz., voleibol i badminton školas nomer 3, fehtuind i üks'borcuindad školas nomer 4. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähižes Piteriš, lähembaine om akušeroiden kolledž.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Murino om znamasine transportsol'm. Nened stancijad sijadasoiš lidnas:
Devätkino-metrostancii (vspäi 1979, edel 1991. vot nimitihe «Komsomol'skaja») metron «Pohjoine»-elektrodeponke. Nece om üks'jäine Piterin metropolitenan stancii, kudamb om olmas toižes federacijan subjektas — Leningradan agjas;- Devätkino-raudtestancii;
- lidnoidenkeskeine Severnii-avtostancii («Pohjoine») rahvahidenkeskeiženke statusanke.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Murinon administracijan sauvuz (2013)
- Pühän Jekaterinan jumalanpert' Murinos, vn 2009 nägu
- Piterin metropolitenan Pohjoine-elektrodepo vl 2007
- Devätkino-raudtestancijan 1. platform vl 2007
- Severnii-avtobusstancii («Pohjoine») vl 2018
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden oficialine sait (mo-murino.ru). i sen vanh arhivine versii (администрация-мурино.рф, om täuttud edel vn 2024 kezakud). (ven.)
| Murino Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||
