Primorsk (lidn, Leningradan agj)
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 6,271 ristitud |
| Pämez' | Petr Jel'cov (heinku 2021—) |
| Telefonkod | +7−81 363-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Primorsk (ven.: Примо́рск, suom.: Koivisto) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan lodehes, mülüb Viipurin rajonha.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase aigkirjoiš vspäi 1268 kuti Berözovskoje, vspäi 1323 mülüi Ročinmaha Björke-nimenke. Vozil 1721−1920 oli Venäman imperijan palaks Berözovoje-nimenke, sid' vhesai 1940 alištui Suomenman tobmudele. Sai lidnan statusad NSTÜ:s vl 1940. Oli okkupiruidud Suomenman sodavägil vll 1941 (2. sügüz'ku) — 1944 (18. kezaku). Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1948 1. päiväl redukud.
Primorsk šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil i kivivoin järedal meriportal[1].
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase rajonan suves, Suomen lahten randal, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Viipurhasai om nell'kümne viž kilometrad pohjoižhe, Piterihesai — 75 km suvipäivnouzmha. Järed Primorsk-meritorguindport om saudud vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi vozil 2000−2006 valamha kivivoid da sen produktoid veimespäi laivoihe, portan jüguiden pörund oli 57,6 mln tonnoid vl 2017. Primorsk-raudtestancii radab «Zelenogorsk — Viipur»-keskustal (mererandaline variant).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kaik 17 žilod da koume küläd mülüdas lidnankundha Primorskan ližaks. Lidnankundan pind — 596,47 km².
Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnankundan pämez' om Svetlana Rižova (reduku 2009 — heinku 2021). Lidnan Administracijan pämez' om Sergei Saharovskii vn 2022 sulakuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 119 ristitud, lidnankundan — 10 486 ristitud. Vl 2017 kaik 5 739 ristitud elihe lidnas i 13 768 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan 6,8 %. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 637 eläjad vozil 1989 i 2001 i 6 537 eläjad vl 2021.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan (letihe vll 1997−1999) i Venäman jumalankodikundan moknikoiden (om saudud vll 2006−2010). Kaik kahesa jumalankodikundad oma tulendoid lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma lidnan päivkodi (kaks' adresad), keskškol («opendusen keskuz»), škol-internat adaptiruidud openduzprogramiden todenzoitmiženke, Primorskan čomamahtoiden škol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. Ende Piterin tegimištoliž-ekonomižen kolledžan (sauptihe vl 2017) filial radoi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Fontan kivilöcunke (2020)
- Venäman uziden moknikoiden i hengenavaidamižen kundlijoiden jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2020 nägu
- Kodirandantedištandmuzei vl 2008 vai sen aigemba, ende ph. Marija Magdalenan lüteranine jumalanpert'
- Primorsk-port vn 2014 kezakus
- Merivaldmad Katerlahtes vl 2020
- Primorsk-raudtestancijan platform vl 2019
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Primorskan meriportan sait (ptport.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Primorskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Primorsk (lidn, Leningradan agj) Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||
