Mine sisu juurde

Lüban' (lidn, Leningradan agj)

Vikipedii-späi
Lüban'
Любань
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 4,431 ristitud
Pind 7 km²
Lüban' Любань
Pämez' Aleksei Leonov
(semendku 2019—)
Telefonkod +7−81 361-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lüban' (ven.: Любань [lʲʊˈbanʲ], suom.: Lupana / Ljuban) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn koumespäi. Om olmas istorižeks lidnaks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Lübani-külä. Nimi sündui ninesižiden (ven.: луб) tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kändihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud Lüban'-Gork-žilo sai lidnan statusad Lüban'-Gork-nimenke (ven.: Любань-Горка), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.

Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.

Lübanin kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Tigod-jogen randoil (ven.: Ти́года 143 km pitte, Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.

Kaik nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud elihe lidnas, 9 411 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan 7,5 %. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz seičemed tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 4 610 ristitud elihe lidnas i 9 810 ristitud kaikes lidnankundas.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' i koume časounäd. Jumalanpert' om udessündutadud vll 1989−1999, se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Lidnan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Nikolai Nikolajev (2014 — semendku 2019).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.

Lüban' -raudtestancii radab «Piter — Moskv»-keskustal, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Piterinke.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Lübanin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk