Lüban' (lidn, Leningradan agj)
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2017) | 4,610 ristitud |
| Pind | 7 km² |
| |
| Pämez' | Nikolai Nikolajev (2014—) |
| Telefonkod | +7−81 361-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Lüban' (ven.: Любань [lʲʊˈbanʲ], suom.: Lupana / Ljuban) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn. Om olmas istorižeks lidnaks.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Lübani-külä. Nimi sündui ninesižiden (ven.: луб) tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kätihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud Lüban'-Gork-žilo sai lidnan statusad Lüban'-Gork-nimenke (ven.: Любань-Горка), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.
Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Tigod-jogen randoil (Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.
Nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud eli lidnas, 9 411 ristitud — lidnankundas, rajonan 7,5%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 9 810 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' om lidnas (udessündutadud vll 1989−1999), se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.
Kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lüban' om maižanduzrajonan keskuseks. Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
Nevondkundaližiden sodamehiden «Koivallei»-memorial
Phh. Pedroin i Pauloin jumalanpert', vn 2016 nägu
Kul'turkeskuz (2016)
Skver päraudtestancijanno muštnikonke Pavel Mel'nikovan oiktastuseks — Nikolajevskai-raudten projektan tegijan i sauvondan ohjandajan
Päraudtestancijan sauvuz
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
 |
Lüban' (lidn, Leningradan agj) Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||