Lüban' (lidn, Leningradan agj)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Lüban'
Любань
Flag
Flag of Lyubanskoe (Leningrad oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 4 610 ristitud
Pind 7 km²
Lüban' Любань
Pämez' Nikolai Nikolajev (2 014—)
Telefonkod +7-81 361-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lüban' (ven.: Любань [lʲʊˈbanʲ], suom.: Lupana / Ljuban) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalan suves. Mülüb Tosnon rajonha, sen koumanz' surtte lidn. Om olmas istorižeks lidnaks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500 kuti Lübani-külä. Nimi sündui ninesižiden (ven.: луб) tegesiden pramozlaspäi. Vl 1711 «Piter — Moskv»-počttrakt läbiti küläd (nüg. «Venäma»-trass, M10). Vozil 1843−1849 saudihe «Piter — Moskv»-raudted, i Lüban' kätihe raudtestancijaks. Mülüi Uz'lidnan gubernijha. Vn 1917 3. päiväl kezakud Lüban'-Gork-žilo sai lidnan statusad Lüban'-Gork-nimenke (ven.: Любань-Горка), sid' nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1927 om Leningradan agjan palaks. Vll 1927−1930 oli Lübanin rajonan keskuseks, sid' mülüb Tosnon rajonha.

Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (1. sügüz'ku) — 1943 (31. tal'vku). Vozil 1963−2005 alištui Tosno-lidnan nevondkundale.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tigod-jogen randoil (Olhavan hura ližajogi, Baltjan meren bassein), 41 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin keskushesai om 85 kilometrad lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme, Tosno-rajonkeskushesai om 25 km lodeheze niil-žo teil. Toine lähembaine lidn om Čudovo (Uz'lidnan agj) 30 km suvipäivnouzmha niil-žo teil. Om 20 km agjan röunhasai suvipäivnouzmha.

Nell' žilod, futor da 20 küläd mülüdas lidnankundha Lübanin ližaks, kaikiš surembad oma Sel'co-žilo (2440 rist. vl 2010) i Lüban'-žilo (1519 rist. vl 2010, ani lidnanno). Lidnankundan pind — 670,18 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 4 188 ristitud eli lidnas, 9 411 ristitud — lidnankundas, rajonan 7,5%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 7 tuhad eläjid vll 1933−1979 (7 139 rist. vl 1959), lidnankundan — 9 957 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 9 810 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' om lidnas (udessündutadud vll 1989−1999), se om Venäman raudteradnikoiden üks'jäine pühäpert'.

Kaikiš järedamb edheotand om mecan ümbriradai tegim, tegeb fanerad, meblid, pilindmaterialid. Lüban' om maižanduzrajonan keskuseks. Avtobusad da maršruttaksid ühtenzoittas lidnad ümbrištonke i Tosno-rajonkeskusenke.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Kommunar | Kos'kenaluine | Lug | Lüban' | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk