Mine sisu juurde

Kirovsk (Leningradan agj)

Vikipedii-späi
Kirovsk
Кировск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 27,089 ristitud
Pind 84,9 km²
Kirovsk Кировск
Pämez' Vladimir Petuhov
(kezaku 2017—)
Telefonkod +7−81 362-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kirovsk (ven.: Ки́ровск, suom.: Korotka) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuses, Kirovskan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn, kuti Otrandoje-ki lidn Nevan mödvedhe (25,2 tuh. rist. vl 2016).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1931 13. päiväl kezakud kuti sauvojiden Nevdubrstroi-žilo sauvomha lämuzelektrokeskust. Se oli nimitadud lähembaižen (Nevan) Dubrovk-külän mödhe Nevan vastrandal. Vn 1943 vilukus muretihe Leningradan blokadad läz žilod da Šlissel'burgad. Vl 1943 LEK oli nimitadud Sergei Kirovan oiktastuseks. Vl 1953 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Vs 1977 sulakun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1965−2006 Kirovsk oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Municipaline «Kirovsk»-ühtnik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. Kaik kaks' eländpunktad om siš, toine om Molodcovo-žilo.

Kirovskan ižandusen päsarakod oma energetine sarak (Dubrovkan LEK), laivansauvomine da mašiništon pästand laivoiden täht[1], produkcii sauvondan täht (komplektad pertid sauvomha, kuivad segoitused, elektrojärgenduzlaudad), plastikantegim.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase päivnouzmha Piterišpäi, Kirovskan rajonan päivlaskmaiženno röunanno. Matkad Piterihesai om 35 km päivlaskmha. Kirovsk seižub Neva-jogen hural korktal randal, läz Ladoganjärven randad, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine lidn om Šlissel'burg vides kilometras pohjoižhe.

Molodcovo-žilo (1 013 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Kirovskan ližaks. Rajonan kahesa valičemižümbrikod (nomerad 10..17) mülüdas municipaližen «Kirovsk»-ühtnikha.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2019 8. päiväl sügüz'kud. Vladimir Petuhov radab sen ezimehen da lidnankundan pämehen vs 2017 kezakun 24. päiväspäi, hän vajehti Maksim Laškovad.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25 650 ristitud, lidnankundan — 26 641 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 238 eläjad vl 2021. Vl 2017 kaik 25 978 ristitud elihe lidnas i 27 400 ristitud kaikes lidnankundas.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma saudud Kirovskas: ph. Johann-endustajan pän čapatesen kaks' jumalanpertid (vanh 1998−2000 i uz' avtostancijanno om sauvomas vspäi 2015), mugažo ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' «Nevan placdarm»-memorialas.

Kirovskan politehnine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Federaline «Kol»-avtote (Murmanskan avtote) ühtenzoitab Nevan randoid lidnan pohjoižes.

Nevdubstroi-raudtestancii om ühtes kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi, ezilidnelektrojonused ajadas Piterin Moskvan i Ladogan päraudtestancijoišpäi.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «Ladoga»-tegimen sait (Kirovsk, zavod-ladoga.ru). (ven.)
  2. Kirovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kirovskan politehnižen tehnikuman sait (kpcollege.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk