Kos'kenaluine

Kos'kenaluine
Подпорожье
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	15,512 ristitud
Pind	30 km²
Telefonkod	+7−81 365-xx-xxx
Avtokod	47
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Kos'kenaluine vai Podporožj (ven.: Подпоро́жье, suom.: Koskenala) om Venäman lidn Leningradan agjas. Se om Kos'kenaluižen rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 19. voz'sadan lopul kuti Kos'kenaluine-külä (Podporožj-külä) Sigovec- da Medvedec-küliden ühtištusel^[1]. Vozil 1927−1932 se oli i vspäi 1938 om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1936−1951 saudihe Üläsüvärin GES:ad. Kätihe Kos'kenaluine-küläd radnikžiloks vl 1937. Se sai lidnan statusad vl 1956, sil-žo aigal GES:an sauvojiden žilod da lähižid külid mülütihe lidnha.

Kos'kenaluižen ekonomikan päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine (viž edheotandad), gidroenergetik (Üläsüvärin GES), sildkonstrukcijoiden tehmine, metalližkonstrukcijoiden da tagodud tegesiden pästand.

Geografižed andmused

Lidn sijadase rajonan lodehes, seižub Süvärin hural randal tobjimalaz, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Piterin röunhasai om 265 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. Matkad Petroskoihesai om 98 km pohjoižhe orhal i 232 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pöud 40 km suvipäivlaskmha.

Lidnankundan londuseližed varad oma gravii, letked, gabrodiabaz, mec, reskvezi.

Tobmuz

Nügüdläine Kos'kenaluižen lidnankund om olmas vspäi 2006, se om 2025 nellikkilometrad pindal (rajonan nelländez), mülütab mugažo Tokari-žilod da 12 küläd. Küliden da žilon ühthine ristitišt om läz 300 eläjad vl 2010, toine om Kos'kenaluine-lidnan ristitišt.

Käskusenandai tobmuz om lidnan Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2019 sügüz'kun 8. päiväl. Vasilii Mosihin radab sen ezimehen i rajonan Ezitajiden Nevondkundan ezimehen (rajonan pämehen) vn 2009 redukun 23. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten.

Vspäi 2009 kül'mkun 23. päiväspäi Petr Levin om valitud i radab lidnankundan i rajonan administracijan pämehen, se om hänen kahtenz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kaik kahesa palakundad, koume komitetad da laudkund alištudas lidnankundan i rajonan administracijale.

Eläjad

Vl 1939 žilon eläjiden lugu oli 16 147 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 18 733 ristitud elihe lidnas, se oli rajonan ristitišton koume videndest, vn 2021 — 16 123 ristitud. Kaik 17 678 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 23 tuhad eläjid vll 1979−1992 (23 901 rist. vl 1979).

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 89,8 % (14481 rist.), vepsläižed — 0,7 % (111 rist.), ukrainalaižed — 0,5 % (83 rist.), toižed rahvahad — 2,4 % (382 rist.), rahvahuden ozutandata — 6,6 % (1066 rist.)^[2].

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[3] oma avaitud lidnas: Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert' (om saudud lidnas vl 2009−2011) i Aleksii-jumalanristitun puine jumalanpert' (letihe vl 2008). Niiden ližaks, kahten jumalanpertin kompleks ei ole kaičenus.

Om professionaližen opendusen aluzkundoid lidnas:

keskopenduz — politehnine tehnikum^[4];
üläopenduz — Leningradan valdkundaližen universitetan Puškinan nimed (Puškin-lidn) filial; Piterin irdekonomižiden kontaktoiden, ekonomikan da oiktusen institutan filial.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ned-žo ühtenzoittas lidnad rajonan järedoidenke eländpunktoidenke da lähembaižidenke lidnoidenke.

Üläsüvärin GES:an üläh om avtotesild Süväriš päliči lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal.

Ühtennimine Kos'kenaluine-raudtestancii sijadase ühtes kilometras lidnan päivlaskmaižes röunaspäi «Piter — Murmansk»-keskustal. Raudtesild Süväriš päliči sijadase lidnan lodehižel röunal.

Jogiport om Süvärin hural randal. Nece jogi om Volgan-Baltijanmeren veziten palaks.

Galerei

Leninan prospekt (2017)
Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert', vn 2018 nägu
Üläsüvärin GES, nägu alabjefaspäi vl 2010
Üläsüvärin GES:an padosein (2017)
Kos'kenaluine-raudtestancii i sen sauvuz vl 2011

Homaičendad

↑ Kos'kenaluine-lidnan istorii Kos'kenaluižen rajonan administracijan podadm.ru-saital. (ven.)
↑ Koräkov Ju. B. База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России. Перепись 2020/21 года». («Venäman eländpunktoiden mülükund etnosan da kelen mödhe. Voziden 2020/21 rahvahanlugemine»-andmuzbaz) / Leningradan agj. (ven.)
↑ Kos'kenaluižen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Kos'kenaluižen politehnižen tehnikuman sait (офппт.рф). (ven.)

Irdkosketused

Kos'kenaluine Vikiaitas

	Leningradan agjan lidnad
	Boksitogorsk \| Bugri \| Gatčin \| Ivangorod \| Kamennogorsk \| Kingisepp \| Kiriši \| Kirovsk \| Koltuši \| Kommunar \| Kos'kenaluine \| Kudrovo \| Lug \| Lüban' \| Murino \| Nikol'skoje \| Otradnoje \| Pikalövo \| Primorsk \| Priozersk \| Pöud \| Sertolovo \| Slanci \| Sosnovii Bor \| Svetogorsk \| Säs'stroi \| Šlissel'burg \| Tel'manan lidn \| Tihvin \| Tosno \| Uz' Ladog \| Viipur \| Visock \| Volhov \| Volosovo \| Vsevoložsk

[1] Kos'kenaluine-lidnan istorii Kos'kenaluižen rajonan administracijan podadm.ru-saital. (ven.)

[2] Koräkov Ju. B. База данных «Этно-языковой состав населённых пунктов России. Перепись 2020/21 года». («Venäman eländpunktoiden mülükund etnosan da kelen mödhe. Voziden 2020/21 rahvahanlugemine»-andmuzbaz) / Leningradan agj. (ven.)

[3] Kos'kenaluižen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[4] Kos'kenaluižen politehnižen tehnikuman sait (офппт.рф). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]