Visock
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 1,122 ristitud |
| Pind | 39,81 km² |
| Pämez' | Igor' Jerofejev (sügüz'ku 2014—) |
| Telefonkod | +7−81 378-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Visock (ven.: Высо́цк, suom.: Uuras, roč.: Trångsund «kaid sal'm») om pen' lidn, lidnankund da Baltijan meren meriport Venäman i sen Leningradan agjan lodehes. Mülüb Viipurin rajonha, sen kaikiš penemb lidn da kund.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1532. Pohjoižen sodan aigan anastihe Viipurid Ročinmaspäi vl 1710, i saudihe Trongzund-varmitesid Viipurin lahten kaidanno sijanno ühtennimižen sal'men randal, nimitihe eländpunktad dokumentoiš Trongzund:aks mugažo. Vll 1864−1867 Trongzund-lidnuz om saudud, se om kaičenus paloin. Vll 1917−1940 oli ripmatoman Suomenman palaks oficialiženke Uuras-nimenke (ven.: У́урас). Šingotihe žilod meriportaks i saudihe raudted sennoks, veded Viipurin randanno oliba madalad.
Žilo oli mülütadud NSTÜ:he vn 1940 sulakuspäi Karjalaiž-Suomalaižen NST:an palaks i sai lidnan statusad. Vozil 1941 (sügüz'ku) — 1944 (kezaku) oli okkupiruidud Suomenman sodavägil. Mülütihe Venäman NFST:n Leningradan agjaha vl 1944. Udesnimitihe lidnad vl 1948 ezmäi Petroostrov:aks, sid' nügüdläižikš pölištunuden läz Trongzund-sart NSTÜ:n Kuz'ma Visockii-vägimehen muštho, mugažo nimitihe sart-ki.
Visock šingotase Visockii-torguindmeriportaks (hilen, kivivoin i nozoltadud gazan terminalad, 17,6 mln tonnoid vl 2017). Armijan valdkundröunmeriväged baziruišoiš lidnanno.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan lodehes, Karjalan kaglhan päivlaskmas, Suomen lahten pohjoižpäivnouzmaižel randal, Visockii-saren pohjoižes.
Matkad Piterin keskuzpalhasai om 123 km orhal vai 160 km avtotedme, om 100 km sen röunhasai orhal, Suomenman röunhasai — koumekümne kilometrad lodeheze orhal. Lähembaine lidn da port om Viipur kaks'kümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal lahtedme vai 30 km avtotedme, Saiman kanalan agj om Viipuriš.
Tobmuzv
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Visock om municipaližen ühtnikan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Jevgenii Šestakov vn 2022 sulakuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 244 ristitud, rajonan ristitišton 0,6 %, vn 2021 — 1 129 ristitud. Kaik 1 120 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 750 eläjad vl 2007.
Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican pühäpert'[1] om sauvomas lidnas vspäi 2013.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi i aluzškol. Keskškolad i professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš (Viipur).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Trongzund-lidnusen kaičenus paloišpäi (2013, roč.: Trångsund)
- Puine časoun' Novik-sarel (vn 2009 nägu)
- Visock-portan nägu vl 2010
- Nevondkundaližiden sodamehiden velleskaum i memorial (2014)
- Visock-päraudtestancijan sauvuz vl 2010
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Visock Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||
