Lug

Vikipedii-späi
Lug
Луга
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 37,536 ristitud
Pind 13 km²
Lug Луга
Pämez' Vladislav Golub
(reduku 2019—)
Telefonkod +7−81 372-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lug (ven.: Лу́га, suom.: Laukaa / Ylä-Laukaa / Luga, vod.: Laugaz) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Lugan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2006.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan aigkirjoiš kuti Luskoje-külä da Lužskii Posad. Posad sai lidnan statusad vl 1777, kätihe Lugan makundan keskuseks vl 1781. Om rajonan keskuseks vspäi 1927.

Vozil 1939−2005 alištui Leningradan agjan tobmudele oikti. Toižen mail'man sodan aigan oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil vll 1941 (24. eloku) — 1944 (12. uhoku).

Lugan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (lihakombinat, leibkombinat, maidkombinat, konservtegim, sötken tegim živatoiden täht), instrumentan tehmine (tigelid, abrazivmaterialad[1], formuindletked), himine tegim (rostkenvastaižed nozoluded, kodihimii, mujud), avtopaloiden edheotand, elektrotegesiden pästand puhtastamha vet.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan tobj pala seižub Lug-jogen hural randal (Baltjan meren bassein), 48 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavag'mecad letkesižil mahusil ümbärtas lidnad. Matkad Piterihesai om 130 kilometrad pohjoižhe orhal, 140 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Gatčin 95 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme, i Sur' Uz'lidn 85 km päivnouzmha orhal, 95 km avtotedme vai raudtedme.

Kaik kaks' pen't žilod-lebutahod, külä da kordon mülüdas lidnankundha Lugan ližaks. Lidnankundan pind — 230 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 38 593 ristitud elihe lidnas, 39 172 — kaikes lidnankundas, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuhad eläjid vozil 1989−2003 (41 800 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 35 785 ristitud elihe lidnas i 36 328 ristitud kaikes lidnankundas. Om äi kezakülid ümbrištos, sen ristitišt ližadab lujas kezaaigan.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[2] oma kaičenus i letud lidnas: koume päjumalanpertid (Jumalanmaman Kazanin jumalaižen, Hristan Eläbzdusen, ph. Jekaterinan), kaks' jumalanpertid i koume časounäd. Niiden ližaks kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd oma pandud mantazole.

Lugan agrotegimištoline tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, mugažo Leningradan agjan medicinižen školan filial da Leningradan universitetan (Puškin-lidn) filial oma avaitud lidnas.

Lidnan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Vladimir Stepanov (sügüz'ku 2014 — reduku 2019).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Kundaline transport om avtobusad lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused ümbrištos da Piterihesai. Avtote ümbärdab lidnad päivnouzmpoles vspäi 2009.

Lug-1-raudtestancii sijadase lidnan keskuses, Lug-2 — lidnan suves Uz'lidnan sarakol.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Lugan abrazivtegimen sait (abrasives.ru). (ven.) (angl.)
  2. Lugan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Lugan agrotegimištoližen tehnikuman sait (site-3047.siteedu.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk