Vsevoložsk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 78,533 ristitud |
| Pind | 62,26 km² |
| Pämez' | Maksim Domračev (sügüz'ku 2024—) |
| Telefonkod | +7−81 370-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Vsevoložsk (ven.: Все́воложск [ˈfsʲevələʂsk], suom.: Seuloskoi) om Venäman lidn Leningradan agjas, Piterin da Ladogan keskes, Piterin pohjoižpäivnouzmaine ezilidn. Se om Vsevoložskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo municipaližen «Vsevoložsk-lidn»-ühtnikan keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti žilo Räbovo-raudtestancijanno. Vspäi 1895 Vsevoložskai-raudtestancii (ven.: Всеволожская) om avaitud pol'tošt kilometras Räbovo-raudtestancijaspäi, se om lidnan päraudtestancii nügüd'. Pavel Vsevoložskii (1839−1898) lugese lidnan alusenpanijaks, sikš miše ühtni sauvomižhe akcioneraks arvoimiženke nimitada pandud hänen mal raudtestancijad ičeze kanzannimen mödhe, no Räbovo-stancii jäi ičeze nimenke.
Suren Tatanman sodan aigan Elonte oli läbitanu žilod.
Vl 1963 Vsevoložskii-radnikžilo kändihe lidnaks, alištihe sidä agjan tobmudele oikti, no lidnan ispolkomale alištuiba molembad lidn da rajon.
Vsevoložskan ižandusen päsarakod oma renghanpäližiden tehmine (Nokian Tyres), metallkonstrukcijoiden i avtoiden metallpaloiden tehmine, eländkodiden sauvond, bumagpakuitesen tehmine, sömtegimišt, kirjoiden pästand, torguind da logistik. Kebnavtoiden pästandan tegim (Ford Motors — Ford Sollers Vsevoložsk-edheotand) radoi vll 2002−2019 i om konservacijas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Lubj-jogen molembil randoil (ven.: Лу́бья 26 km pitte, Piteriš Lupp, ven.: Лу́ппа, Ohtan hura ližajogi), 11..68 m ü.m.t. korktusil.
Matkad Piterin keskuzpalhasai om kaks'kümne kahesa kilometrad suvipäivlaskmha, lidnan röunaspäi Piterin röunhasai om nell' kilometrad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kaik koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Vsevoložskan ližaks. Lidnankundan pind — 172,05 km².
Edeline lidnankundan pämez' om Angelina Pligun (sügüz'ku 2014—). Lidnan erigoittud Administracii om likvidacijan pordhal vn 2019 sügüz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vozil 1959−1992 radnikžilon ristitišt oli 27..33 tuhad röunoiš. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 310 ristitud, lidnan vl 2010 — 59 704 ristitud, lidnankundan vl 2010 — 60 018 ristitud. Vl 2017 kaik 70 292 ristitud elihe lidnas i 70 523 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 79 038 eläjad vl 2021. Rajonan ristitišton videndez eläb Vsevoložskas.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 90,7 %, ukrainalaižed — 2,5 %, armenijalaižed — 1,0 %, vaugedvenälaižed — 0,7 %, totarlaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,3 %.
Erased-se igähižed rahvahad: suomalaižed — 92 rist. (0,15 %), estilaižed — 21 rist. (0,03 %), karjalaižed — 19 rist. (0,03 %), vepsläižed — 5 rist. (0,01 % vähemba)[1].
Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[2] oma saudud lidnas: ühesa jumalanpertid i kaks' časounad. Baptizman loičendpert' om avaitud.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 4, 6, 10 i Suvimikrorajonan), kuz' keskškolad (nomer 2..6 i Vsevoložskan openduzkeskuz), licei nomer 1, privatine Greis-gimnazii, rajonan lapsiden (norišton) sädamižen pert'kulu, čomamahtoiden škol M. I. Glinkan nimed (muzikškol, čomamahtoine škol, alajaguz Suvimikrorajonas), sportškol keskškolan nomer 4 alusel, informacižtehnogijoiden keskuz keskškolan nomer 5 alusel.
Vsevoložskan agrotegimištoline tehnikum[3] (edel 2012. vot maižandusen kolledž) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metrostancii om Ladožskaja (38 minutad maršruttaksil).
Irinovkan raudte läbitab lidnad Piterin Suomenman päraudtestancijaspäi, om koume raudestancijad lidnas, sen lopstancijad oma Ladoganjärv ühtel tel i lidnanvuitte Morozovan nimed žilo rajonan suvipäivnouzmas toižel tel.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Vsevoložskan da sen rajonan administracijan sauvuz (2021)
- Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert', vn 2013 nägu
- Savičuntegim vl 2011
- Agrotegimištoline tehnikum (2012)
- Lidnan kul'turkeskuz (vn 2007 uhoku)
- Jubileinii-torguindkeskuz (2012)
- Torguindkeskuz Vsevoložsk-raudteplatformanno vl 2010
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Национальный состав и владение языками, гражданство населения Ленинградской области (Leningradan agjan rahvahaline mülükund, ristitišton kel'mahtod da rahvahanikuz.) / Стат. сборник. Часть 1. — СПб.: Петростат, 2013. — 266 lp. — Lpp. 33−34. (ven.)
- ↑ Vsevoložskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Vsevoložskan agrotegimištoližen tehnikuman sait (vsevshk.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Vsevoložsk Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||
