Mine sisu juurde

Čerepovecan rajon

Vikipedii-späi
Čerepovecan rajon
Череповецкий район
Znam
Flag
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Čerepovec
Eläjiden lugu (2023) 39,222 ristitud
Pind 7,636,74 km²
Čerepovecan rajon Череповецкий район

Čerepovecan rajon (ven.: Черепове́цкий райо́н) om Venäman rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Čerepovec-lidn. Se ei ole rajonan palaks, rajonan tobmuden organad sijadasoiš Čerepovecas.

Rajonan aluz om pandud vn 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Čerepovecan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 7 636,74 km².

Om röunoid kahesanke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

Kaikiš suremb vezišt om Ribinskan vezivaradim, se mülüb rajonha vaiše paloin. Darvinan kel'dtahon pala om levitadud rajonan suvipäivlaskmas.

Londuseližed varad oma turbaz, lete, gravii, reskvezi.

Vn 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii jagoihe 15 ühtnikaks: 12 küläkundad da koume municipališt ühtnikad. Vn 2015 sulakun 28. päiväl ühtištadihe koumed küläkundoišpäi, i om kümne küläkundad kaik.

Vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe Nikolai Vinogradov oli rajonan da sen administracijan pämez', radoi ezmäižen strokun.

Käskusenandai tobmuz om Municipaline Suim (17 ezitajad), Igor' Afromejev radoi sen ezimehen.

Kaik rajonan tobmuden valičendad oleldas kerdan vides vodes.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 40 871 ristitud, vn 2010 — 38 086 ristitud, vn 2021 — 39 453 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,8 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 4,1 %.

Kaik om 555 eländpunktad rajonas, niiden kesken 39 žilod, 513 küläd, Košt- i Hemald-raudtestancijad, Roščino-futor.

Sured eländpunktad oma Sud-žilo (5,9 tuh. eläjid vl 2010), Tonšalovo-žilo (4,5 tuh. vl 2010), Klimovskoje-külä (2,4 tuh. vl 2010), Botovo-külä (2,4 tuh. vl 2010), Malečkino-žilo (2,1 tuh. vl 2010).

Rajonan ižandusen päsarakod oma turizm, mecan ümbriradmine da sömtegimišt, metallsauvusiden da mašinoiden paloiden tehmine.