Kirillovan ümbrik

Kirillovan ümbrik
Кирилловский округ
Znam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Kirillov
Eläjiden lugu (2023)	14,088 ristitud
Pind	5,394,19 km²

Kirillovan ümbrik (ven.: Кири́лловский о́круг) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Kirillov-lidn, otab ümbrikon ristitišton pol't.

Istorii

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vl 1931 mülütihe Nikol'skii Toržokan rajonan territorijad sihe. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vn 1955 tal'vkuspäi Čarozeron rajonan territorii oli mülütadud Kirillovan rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vn 1964 keväz'kuspäi, konz anttihe rajonan pen't palad Arhangel'skan agjaha.

Geografijan andmused

Kirillovan ümbrik om Vologdan agjan lodehline taho. Pind — 5 394,19 nellikkilometrad. Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 143 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 56 km.

Ümbrik röunatab Venäman ühesanke ümbrikonke i rajonanke:

päivnouzmas Vologdan agjan Vožegan, Kubenansun i Vologdan ümbrikoidenke;
suves Vologdan agjan Šeksnan rajonanke da Čerepovecan rajonanke;
päivlaskmas Vologdan agjan Belozerskan i Vaškiden ümbrikoidenke;
lodehes Vologdan agjan Vitegran rajonanke;
pohjoižes Arhangel'skan agjan Kargopolin rajonanke.

Kaikiš surembad vezištod oma Vaugedjärv, Vože-järv da Šeksnan vezivaradim, kaik ned mülüdas ümbrikho vaiše paloin. Mec otab ümbrikon territorijan kaht koumandest. Rahvahaline «Venälaine pohjoine»-puišt^[1] 1680 km² pindanke om sätud ümbrikon territorijal vl 1992, sen pala om kel'dtaho i tarbhaičeb laskendad tulemha.

Londuseližed varad oma turbaz, sapropel' (agjan varoiden pol'), sauvondmaterialad (gravii, šebin', lete), mineraližen veden purtked.

Tobmuz

Vn 2015 kezakun 26. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks municipalitetaks: üks' lidnankund (Kirillov-lidn) i kuz' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi.

Vspäi 2008 Sergei Usov oli rajonan pämehen. Hän-žo radoi rajonan parlamentan — Ezitajiden Suiman — ezimehen (19 ezitajad). Siš-žo vodespäi Vladimir Šačin oli rajonan administracijan pämehen (22 radnikad).

Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund (ven.: Общественный Совет) radab ümbrikos (14 ühtnijad).

Eläjad

Kaik 21 700 eläjad oli rajonas vl 1990. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 18 627 ristitud, vn 2010 — 17 538 ristitud, vn 2021 — 14 227 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 92,0 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,6 %.

Kaik om 471 eländpunkt ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 21 žilod, 439 küläd, seičeme sijašt da koume eländpunktad šlüzanno. Niišpäi 209 eländpunktad oma kaikenaigaižeta ristitištota: 205 küläd, koume žilod i eländpunkt šlüzanno nomer 6.

Toine sur' eländpunkt om Talici-žilo (851 rist. vl 2010).

Ižanduz

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma kaikenvuitte turizm, mecan ümbriradmine, erazvuitte sömtegimišt, mašinansauvomine (katl'ad).

Homaičendad

↑ Rahvahaližen «Venälaine pohjoine»-puišton sait (russever.region35.ru). (ven.)

Irdkosketused

[1] Rahvahaližen «Venälaine pohjoine»-puišton sait (russever.region35.ru). (ven.)

[1]