Vitegran rajon

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Vitegran rajon
Вытегорский район
Znam
Coat of Arms of Vytegorsky rayon (Vologda oblast).png
Flag
Flag of Vytegorsky rayon (Vologda oblast).png
Valdkund Venäma
Administrativine keskuz Vitegr
Eläjiden lugu (2015) 25 302 ristitud
Pind 13 100 km²
Vitegran rajonВытегорский район

Vitegran rajon (ven.: Вытегорский район) om rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Vitegranlidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikos. 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1959.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vitegran rajon om Vologdan agjan lodehline taho. Se om kaikiš suremb agjan rajon pindan mödhe (13 100 km²). Mec otab seičeme ühesandest rajonan territorijad, se om kavag'mec tobjimalaz.

Röunatab 8 Venäman rajonanke:

Volgan-Baltijanmeren vezite läbitab territorijan keskusen. Atlek-čokkoim sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, se om ühthine jogiden koumen basseinan täht: Atlantižen valdmeren, Jävaldmeren da Kaspijan meren. Znamasine jogi om Andom. Kaikiš suremb vezišt om Änine, se mülüb rajonha vaiše paloin.

Londuseližed varad oma mouckivi, mineraližed mujud, mec, kala, reskvezi.

Vs 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii alajagase 10 küläkundha da 1 lidnkundha (Vitegr-lidn).

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vs 2013 sügüz'kun 17. päiväspäi Aleksandr Pavlikov radab rajonan da sen administracijan pämehen (7 ohjandust).

Käskusenandai tombuz om Ezitajiden Suim (15 ezitajad), Aleksandr Zimin radab sen ezimehen vs 2013 redukun 4. päiväspäi.

Kaik valičendad oleldas kerdan vides vodes.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 058 ristitud.

Kaik om 208 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 18 žilod da 189 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Depo-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2002), Annan Sild-külä (1,9 tuh. rist. vl 2010), Šušt (1,2 tuh. rist. vl 2002) da Devätinad-külä (1,1 tuh. rist. vl 2010).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, vezitransport da turizm, tarbhaižiden kaivatusiden samine, elektrusen tehmine, sömtegimišt.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]