Sur' Ustüg

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Sur' Ustüg
Великий Устюг
 Lidnanznam
Coat of Arms of Velikiy Ustyug (Vologda oblast) (2000).png
 Flag
Flag Velikij Ustug.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 31 806 ristitud
Pind 15,43[1] km²
Sur' UstügВеликий Устюг
Pämez' Fedor Habarov (2 013-)
Telefonkod +7-81 738-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sur' Ustüg (ven.: Великий Устюг) om Venäman lidn Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amuine Gleden-lidn oli olmas 15. voz'sadhasai, seižui Jugan jogensun randpolen kukhanpäl 4 kilometras nügüdläižen lidnan keskusespäi. Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti pandud Ustügan Kiprianal vodes 1212 Mikoi-arhangelan jumalankodi. Vozil 1364-1474 Ustüg oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks.

16. voz'sadaspäi Ustügad zavodidas nimitada Sureks, se šingotaškanzihe Venäman järedha keskushe torguides Anglijanke.

Vozil 1918-1929 Sur' Ustüg oli Pohjoižen Dvinan gubernijan administrativižeks keskuseks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Suhon-jogen hural randal, sen da Jugan ühthejoksmusen sijas, Jugan jogensud vaste. Edemba mödvedhe, lidnan röunan jäl'ghe, jogi nimitase Pohjoižeks Dvinaks. Lidn seižub 55 m keskkorktusel, Suhonan kendäk — 50 m, sur'veden varuz om kaikuččel vodel. Matkad Vologdhasai om 450 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Kotlas.

Sur' Ustüg alajagase 6 lidnanlaptha: Keskuz, Toine pala, Mägi, Jajikovo, Borkid da RKL:in rajon.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizmha sidodud sarakod, lidnad lugedas Pakaine-Dedan kodimaks. Mugažo suvenirfabrikad da kaks' sugasižharjoiden fabrikad oma olmas. Viž specialižen keskopendusen aluskundad om lidnas: politehnine tehnikum, avtotransportan tehnikum, gumanitariž-pedagogine kolledž, medicinine škol i jogiškol.

Ühtennimine raudtestancii (jüguiden täht tobjimalaz) om lopstancii Kotlas — Sur' Ustüg raudtel. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, mugažo ehtatim Kuzino-žilhonnoks om Suhonas päliči. Avtotesild ühtenzoitab Suhonan randoid ülüižel. Tatanmaine lendimport (VUS) sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, läz raudtestancijad. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Piterha (molembad Čerepovecan kal't).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 926 ristitud.

Kaks'kümne kahesa ortodoksižen hristanuskondan sauvust om lidnan südäimes, niišpäi vaiše koume oma pühäpertikš tähäsai: kaks' päjumalanpertid (Stolpnikan Simeonan i tozioiktan Prokopijan) da üks' kaumžoman jumalanpert' (Permin Stefanan). Toižiden enččiks pühäpertiden sauvusid kävutadas opendusen aluskundoikš, fabrikoikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Lidnan pind 01.01.2008 // Lidnan polhe. — Suren Ustügan ohjastusen enzne oficialine sait (oldsite.movustug.ru).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd