Sur' Ustüg
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 31,078 ristitud |
Pind | 15,43[1] km² |
![]() | |
Pämez' | Sergei Kapustin (sügüz'ku 2017—) |
Telefonkod | +7−81 738-xx-xxx |
Avtokod | 35 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |

Jajikovo, Borkid, Mägi, RKL:in rajon, Keskuz, Toine pala, mugažo Dobrinino i Dimkovo Suhonan oiktal randal
Sur' Ustüg (ven.: Великий Устюг, enzne i sijaline — muite Ustüg) om Venäman lidn da lidnankund Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suren Ustügan rajonan administrativine keskuz.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Amuine Gleden-lidn oli olmas 15. voz'sadhasai, seižui Jugan jogensun randpolen kukhanpäl nelläs kilometras nügüdläižen lidnan keskusespäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti pandud Ustügan Kiprianal vodes 1212 Mikoi-arhangelan jumalankodi. Vozil 1364−1474 Ustüg oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks.
16. voz'sadaspäi zavodidas nimitada Ustügad Sureks, se šingotaškanzihe Venäman järedha keskushe torguides Anglijanke.
Vozil 1918−1929 Sur' Ustüg oli Pohjoižen Dvinan gubernijan administrativižeks keskuseks.
Suren Ustügan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da turizmha sidodud sarakod, lugedas lidnad Pakaine-Dedan kodimaks. Mugažo suvenirfabrikad da kaks' sugasižharjoiden fabrikad oma olmas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Suhon-jogen hural randal, sen da Jugan ühthejoksmusen sijas, Jugan jogensud vaste. Edemba mödvedhe, lidnan röunan jäl'ghe, jogi nimitase Pohjoižeks Dvinaks. Sur' Ustüg seižub 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Suhonan kendäk — 50 m, sur'veden varuz om kaikuččel vodel. Matkad Vologdhasai om 450 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Krasavino 30 km pohjoižhe, järed lidn om Kotlas 75 km pohjoižhe raudtedme vai avtol.
Slobodk-külä (244 rist. vl 2002) mülüb lidnankundha Suren Ustügan ližaks.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 926 ristitud, rajonan viž ühesandest. Vl 2017 kaik 31 606 ristitud elihe lidnas i 31 885 ristitud kaikes lidnankundas.
Ortodoksižen hristanuskondan koumekümne pühäpertid-sauvust[2] oma saudud lidnan südäimes: nell' päjumalanpertid (Tozioiktan Prokopijan Ustüglaižen kafedraline, Ioann Ustüglaižen, Jumalanmaman Emäganpäivän, Mikoi-arhangelan), 22 jumalanpertid i nell' časounäd. Erased enččiden pühäpertiden sauvused kävutasoiš opendusen aluzkundoikš, fabrikoikš.
Kaik nell' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas: äiprofil'ne kolledž[3], gumanitariž-pedagogine kolledž[4], medicinine kolledž[5] i Valdkundaližen meri- da jogilaivišton universitetan filial[6] (Piter).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ühtennimine raudtestancii (jüguiden täht tobjimalaz) om lopstancijaks «Kotlas — Sur' Ustüg»-raudtesarakol, radaškanzi vl 1977. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, mugažo ehtatim Kuzino-žilhonnoks om Suhonas päliči. Avtotesild ühtenzoitab Suhonan randoid ülüižel.
Tatanmaine lendimport (VUS) sijadase vides kilometras lodeheze lidnan keskusespäi, läz raudtestancijad. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Piterihe (molembad Čerepovecan kal't).
Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]
-
Suren Ustügan rajonan i lidnan administracijoiden pertid ühteks riveks
-
Päjumalanpertiden tanaz:
Jumalannägundan jumalanpert',
Ioann Ustüglaižen päjumalanpert',
Prokopii Ustüglaižen päjumalanpert',
i Emäganpäivän päjumalanpert', vn 2017 nägu -
Pakaine-Dedan počt i ezitaikund lidnas (vn 2013 fotokuva)
-
Lidnan kul'turkeskuz (2016)
-
Avtobusstancii vl 2010
-
Suhonan randirdan istorine pala (2015)
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Lidnan pind 01.01.2008 // Lidnan polhe. — Suren Ustügan ohjastusen enzne oficialine sait (oldsite.movustug.ru).
- ↑ Suren Ustügan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Suren Ustügan äiprofil'žen kolledžan sait (vumk.ru). (ven.)
- ↑ Suren Ustügan gumanitariž-pedagogižen kolledžan sait (vupedcol.ru). (ven.)
- ↑ Suren Ustügan medicinižen kolledžan sait (vumk.net). (ven.)
- ↑ Valdkundaližen meri- da jogilaivišton universitet, Suren Ustügan filialan sait (vufgumrf.ru). (ven.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Suren Ustügan tobmuden sait (movustug.ru). (ven.)
- Lidnan turizman keskusen sait (ustugtur.ru). (ven.)
![]() |
Sur' Ustüg Vikiaitas |
Vologdan agjan lidnad | ||
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd | ||