Ustje (Kubenansun rajon)

Ustje
Устье
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	4,176 ristitud
Pämez'	Ivan Bikov; (reduku 2015—,; Иван Быков)
Telefonkod	+7−81 753-xx-xxx
Avtokod	35
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Ustje (ven.: Устье, mugažo Устье-Кубенское i Устье-Кубинское) om Venäman žilo Vologdan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kubenansun ümbrikon administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1570 kuti Ustje-torg. Om rajonan keskuseks sen sädandan aigaspäi vl 1929. Vll 1932−2003 Ustje oli lidnanvuiččen žilon statusanke.

Ustje šingotase asfal'tantegimel. Žilon gazifikacii zavodihe vl 2008. 20. voz'sadan augotišes pästtihe stöklad, pilindmaterialid, klejad, argvoid i savičud žilon edheotandoil, eläjad oliba otnus nenihe pramozloihe: venehiden da toižiden astjoiden sauvomine, mectuz, kalanpüdand, kružavan, sapkoiden i padoiden tehmine.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Žilo sijadase rajonan suves, läz Kubenan lanktendan sijad Kubenanjärvhe, jogen oiktal randal päpaloin.

Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 45 kilometrad suvhe orhal vai 70 km avtotedme Sokolan kal't. Lähembaine lidn om Sokol (Suhon-raudtestancijanke) 29 kilometrad suvipäivnouzmha orhal vai 36 km avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Edel vn 2022 kezakud žilo oli Ustjanskoje-küläkundan keskuseks. Küläkundan pind oli 1143,06 km² (edel 2016. vot oli 178,86 km² Zadnesel'skoje- i Nikol'skoje-küläkundoita). Kaik 89 eländpunktad oli siš: Ustje-žilo, viž tošt žilod, 83 küläd (niišpäi 55 oma kezakülikš kaikenaigaižeta ristitištota). Niiden ližaks 20 küläd oli edel vn 2020 kül'mkud, ned oma tühjitadud.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 4 148 ristitud. Vl 2010 kaik 3 875 ristitud elihe žilos. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 534 eläjad vl 1989. Vl 1939 heid oli 3913. Vl 2021 kaik 4 785 ristitud elihe küläkundas (4070 rist. vl 2011, 4023 rist. vl 2015, 5063 rist. vl 2016). Ümbrikon ristitišton pol' eläb žilos, kaks' koumandest oli enččes küläkundas.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud žilos: Sündun Eläbzdusen (ph. Mikulai-čudonsädajan) päjumalanpert' (om letud vll 1763−1841), nell' jumalanpertid i Mikulai-čudonsädajan časoun'.