Lipin Bor

Lipin Bor
Липин Бор
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	3,364 ristitud
Pämez'	Aleksandr Ivanov; (reduku 2018—,; Александр Иванов)
Telefonkod	+7−81 758-xx-xxx
Avtokod	35
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lipin Bor (ven.: Ли́пин Бор) om Venäman žilo Vologdan agjan lodehes. Se om Vaškiden ümbrikon (edel vn 2023 kezakud — rajonan) administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1938 kut Vaskiden rajonan (om sätud vl 1927) uz' keskuz, sil-žo vodel rajonan keskuz om sirtud žilho. Edeline lähine Vaški-žilo (ven.: Вашки) om upotadud Vauktan järven reguliruindha näht, rajon i ümbrik oma nimitadud sen mödhe. Lipin Bor om saudud pedajištos. Üks' versijoišpäi sel'gitab nimitust naižen Lipa-nimespäi (Olimpiada-nimen lühenduz), se Lipa oli sijaližen pomeššikan tütren, tat lahjoiči Lipale pedaimecad, i tuli «Lipan kangaz».

Lipin Bor šingotase valdkundaližil holitišil, lehmänmaidon ümbriradmižel (maidtegim, saguden edheotand) i turizmal («Kuldaine kalaine»-projekt).

Geografijan andmused

Žilo sijadase ümbrikon keskuzpalan suvipäivnouzmas, Vaugedjärven pohjoižpäivnouzmaižel randal, 122 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, järven pind pid'oitelese 113 metrad ü.m.t. korktusel.

Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 158 kilometrad suvipäivnouzmha orhal vai 175 km avtotedme. Lähembaine lidn om Belozersk 28 kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 44 km avtotedme ehtatimenke, raudtestancii radab Čerepovec-lidnas (160 km suvhe avtotedme vai 128 km orhal).

Klimat om ven kontinentaline.

Tobmuz

Lipin Boran küläkund oli edel rajonan kändust ümbrikoks. Küläkundan pind oli 154,02 km². Kaik seičeme eländpunktad oli siš: Lipin Bor-žilo, lähine Zarečnii-žilo («jogentagaine», 457 rist. vl 2010), Uhtom-žilo kümnes kilometras (Ухтома, 124 rist. vl 2010) i nell' pen't küläd (Čisti, Durasovo, Pavlovo, Perejezd).

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 3 845 ristitud, vl 2010 — 3 672 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 083 eläjad vl 1989. Vl 1959 heid oli 1741. Vl 2021 kaik 3 682 ristitud elihe küläkundas (4250 rist. vl 2010). Ümbrikon ristitišton läz pol't eläb žilos i enččen küläkundan territorijal.

Rahvahad (žilon eläjad, 2002): venälaižed — 98 %, toižed rahvahad — 2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican kivine jumalanpert'^[1] seižub žilon valdmoidenno, se om saudud vl 1792.