Sagud
Sagud om kova vai pol'kova sömprodukt, kudambad tehtas maidospäi.
Mülünd[redaktiruida | redaktiruida purde]
Saguded kogotas vauktušišpäi (25 procenthasai), maidrazvaspäi (koumhesai videndest) i mineraloišpäi (3,5 procenthasai i keitandsol). Om nenid vitaminoid: A, B1, B2, B12, C, D, E, PP. Saguden vauktušad sättudas sömänsulatusele enamba mi maidon. Organizm otab saguden sötmižsubstancijoiden 98..99%. Saguziden ekstraktivižed substancijad ližatas litud.
Söndprodukt om ičeze rodun maidon koncentratoraks, sen vauktušad, razvad i mineraližed komponentad oma läz siš-žo proporcijas. Kal'cijan i fosforan mülü om znamasine, ned saguden substancijad oma optimaližes balansiruidud rindatuses.
Klassifikacii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdnägun mödhe saguded oleldas veresad, pehmdad hoikanke korenke (vauktanke södabanke vilikonke), pehmdad pestud korenke, saguded taivazmanke vilikonke (sinivauvaz sagud), pressuidud i keittud-pressuidud. Toižendad oleldas mugažo al'buminižed, sulatud, segoitadud kategorijan. Om harvoid toižendoid, oz., saksan sagud hapamaidospäi, norvegijan koričma sagud (brünust).
Brinz om sagud lambhan maidospäi.
Jagadas saguzid tehmižen tehnologijan mödhe: kovad, pehmdad, solvezikahad, ümbriratud (sulatud).
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Sagud Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |