Sagud

Vikipedii-späi
Saguden erazvuiččed sortud

Sagud om kova vai pol'kova sömprodukt, kudambad tehtas maidospäi.

Mülünd[vajehta | vajehtada tekst]

Saguded kogotas vauktušišpäi (25 procenthasai), maidrazvaspäi (koumhesai videndest) i mineraloišpäi (3,5 procenthasai i keitandsol). Om nenid vitaminoid: A, B1, B2, B12, C, D, E, PP. Saguden vauktušad sättudas sömänsulatusele enamba mi maidon. Organizm otab saguden sötmižsubstancijoiden 98..99%. Saguziden ekstraktivižed substancijad ližatas litud.

Söndprodukt om ičeze rodun maidon koncentratoraks, sen vauktušad, razvad i mineraližed komponentad oma läz siš-žo proporcijas. Kal'cijan i fosforan mülü om znamasine, ned saguden substancijad oma optimaližes balansiruidud rindatuses.

Joga saguden toižend tarbhaičeb ičeze tehmižen tehnologijad. Tehmižes sagud alištub pasterizacijale i kaičendale kahteks kuks da sen enamba, oleskeleb savukurdüd erasti hätkustoitamha kožundan strokud.

Klassifikacii[vajehta | vajehtada tekst]

Irdnägun mödhe saguded oleldas veresad, pehmdad hoikanke korenke (vauktanke södabanke vilikonke), pehmdad pestud korenke, saguded taivazmanke vilikonke (sinivauvaz sagud), pressuidud i keittud-pressuidud. Toižendad oleldas mugažo al'buminižed, sulatud, segoitadud kategorijan. Om harvoid toižendoid, oz., saksan sagud hapamaidospäi, norvegijan koričma sagud (brünust).

Brinz om sagud lambhan maidospäi.

Jagadas saguzid tehmižen tehnologijan mödhe: kovad, pehmdad, solvezikahad, ümbriratud (sulatud).

Razvdusen mödhe: razvatomad (vähemb mi 10 procentad razvad), kebnenzoittud, normaližed, kaksitadud i koumetadud razvdusenke.

Mail'man pästand i kulutand[vajehta | vajehtada tekst]

Saguden mail'man pästand lehmän maidospäi oli 18,7 mln tonnoid vl 2014. Kaikiš surembad saguden tegijad oma EÜ:n valdkundad (9 mln tonnoid vl 2014, Francii, Saksanma, Italii, Alamad, Pol'šanma) i AÜV (5 mln tonnoid vl 2014). Tehmine Amerikas ližadub piccan populärižusen tagut, sagud mülüb sihe ingredientaks.

Produktan pästajad oma sen järembad kulutajad-ki. Znamasižed eksportirujad oma Avstralii, Irlandii, Uz' Zelandii, Alamad.

Järedad kulutajad ühtel hengel (enamba mi 25 kg vl 2009): Grekanma, Francii, Islandii.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.