Mine sisu juurde

Barnaul

Vikipedii-späi
Barnaul
Барнаул
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 631,124 ristitud
Pind 322,01 km²
Barnaul Барнаул
Pämez' Väčeslav Frank
(uhoku 2020—)
Telefonkod +7−3852-xxx-xxx
Avtokod 22
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Barnaulan rajonad:
1. Raudten rajon
2. Industrialine rajon
3. Leninan rajon
4. Oktäbrin rajon
5. Keskuzrajon

Barnaul (ven.: Барнау́л) om lidn (vspäi 1771) da lidnümbrik Venämas. Se om Altajan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1730 kuti žilo hobedan sulamižtegimenno, om nimitadud jogen mödhe. Sai lidnan statusad vl 1771. Vl 1785 Sibirin ezmäine professionaline kaivuzškol radaškanzi Barnaulas. Randan administrativine keskuz vspäi 1937. Toižen mail'man sodan aigan läz sadad edheotandoid oli sirtud lidnha NSTÜ:n evropižes palaspäi, i se kändihe tegimišton keskuseks.

Barnaul šingotase elektrotehnižen mašinansauvomižen tegimil (likutimed, pompad, ladimed, radiotegim), sauvondmaterialiden pästandal (kaks' raudbetontegesiden kombinatad, savičun tegim), sömtegimištol (leibtegesed, makaronad, maidkombinat i maidtegim, oludentegim, likörvintegim, konditerine fabrik, sepantegim), himižel sarakol (šinkombinat, räzintegesed), torguindal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Ob'-jogen randoil, hural randal tobjimalaz. Barnaulk-jogi lankteb sihe huralpäi lidnas (ven.: Барнау́лка 207 km pitte), ende jogen nimi oli Barnaul (Барнаул), 18. voz'sadan lopun pirdatesil om znamoitud kut Boronoul vai Boronour (Бороноул / Бороноур). Lähembaižed toižed sured lidnad oma Novosibirsk 240 km pohjoižhe (avtotedme vai raudtedme) i Novokuzneck 227 km päivnouzmha orhal (raudtedme).

Barnaul jagase videks administrativiž-territorialižeks rajonaks. Ičeze administracii om kaikuččes, no rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, Dum om üks'jäine lidnas. Üks' lidnanvuitte žilo (Suvine-žilo, 20 028 rist. vl 2016) i 24 muite žilod, žilod raudtestancijanno da küläd mülüdas lidnümbrikho Barnaulan ližaks, kaik ned sijadasoiš päivlaskmha lidnaspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen satusiden mödhe Barnaul-lidnan eläjiden lugu oli 612 401 ristitud, lidnümbrikon — 670 332 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 635 tuhad eläjid vozil 2004 i 2015−2016.

Üläopendusen seičeme sijališt aluzkundad ratas lidnas: Altajan valdkundaline universitet[1] (alusenpanend 1973 kut om, 14 tuh. üläopenikoid), Altajan valdkundaližed tehnine, agrarine, medicinine i pedagogine universitetad, kul'turan institut, Venäman südäiazjoiden ministrusen Barnaulan juridine institut.

Edeline lidnan pämez' om Sergei Dugin (tal'vku 2015 — eloku 2019).

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad ristitud[vajehta | vajehtada tekst]

Sündnuded
Elanuded

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Altajan valdkundaližen universitetan sait (asu.ru). (ven.) (angl.) (kit.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Altajan randan lidnad
Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež