Rubcovsk
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 121,698 ristitud |
| Pind | 84 km² |
| Pämez' | Dmitrii Fel'dman (uhoku 2017—) |
| Telefonkod | +7−38 557-xx-xxx |
| Avtokod | 22 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |

Rubcovsk (ven.: Рубцо́вск) om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves, Altajan randan suvipäivlaskmas. Se om Rubcovskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei ole rajonan palaks).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuti Rubcovo-žilo Mihail Rubcov-saldatal erindas, nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Oficialižešti alusenpanend oli vl 1892, konz tobmuz andoi laskendad otta mad kävutamižhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1927, om nügüdläižen nimen variantanke vspäi 1942.
Rubcovskan ižandusen päsarak om mašinoidensauvomine: likkuimed maižandusen täht manümbriradajanke mašiništonke, palad vagonoiden täht, mašiništ vilugoičemha maidod.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Alei-jogen hural randal (ven.: Але́й, Obin ližajogi 858 km pitte), jogen üläjoksmuses, 215 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Barnaulhasai om 290 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad seištas Kazahstanas: Ust'-Kamenogorsk 200 km suvipäivnouzmha orhal i Semei 140 km suvipäivlaskmha orhal. Matkad Kazahstanan röunhasai om nell'kümne kilometrad.
Klimat om ven kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +3,2 C°, kezakun-elokun +18,5..+20,7 C°, tal'vkun-uhokun −12,3..−15,3 C°. Ekstremumad oma −48,7 C° (tal'vku) i +40,7 C° (heinku). Paneb sadegid 326 mm vodes, enamba heinkus (56 mm), vähemba vilukus-keväz'kus (14 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Rubcovsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Kaik nell' territoriališt kundališt ičeohjandust oma lidnas: Keskuzline, Suvine, Päivlaskmaine, Pohjoine.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Deputatoiden nevondkund paneb händast radnikusele, kogoneb 28 ühtnijaspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 147 002 ristitud, vn 2021 — 126 834 ristitud. Kaik 145 333 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 170..173 tuhad eläjid vozil 1989−1996.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 95,8 %, saksalaižed — 1,1 %, ukrainalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 2,3 %.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Rubcovskan agrariž-tegimištoline tehnikum[1], pedagogine[2], medicinine[3] i muzikaline kolledžad, Rubcovskan industrialine institut[4] i Rubcovskan institut — Altajan universitetoiden filialad (Barnaul).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtennimine Rubcovsk-raudtestancii radab vspäi 1915, sijadase «Barnaul — Semei»-keskustal.
Rubcovskan lendimport sijadase severziš-se kilometriš lodeheze lidnaspäi. Se ei ole kävutandas, vastli penen passažirižen aviacijan lendimid nevondkundaližen aigan.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan Ezitajiden nevondkundan i Administracijan sauvuz (2011)
- Sodamemorial päraudtestancijanno (2011)
- Ph. Mikoiarhangelan jumalanpert', vn 2013 nägu (om pühästadud eziauguižešti vl 1906)
- Tegimištoline zon vl 2009
- «Sberbank:an» sauvuz lidnas vl 2011
- «Marija-Ra»-kompanijan torguindkeskuz vl 2011
- Rubcovskan dramteatr (2020)
- Ujundbassein (2011)
- Raudtedepo vl 2011
- Rubcovsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan Deputatoiden nevondkundan oficialine sait (gorsovet.rubtsovsk.org). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (rubtsovsk.org). (ven.)
| Rubcovsk Vikiaitas |
| Altajan randan lidnad | ||
| Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk | ||
