Mine sisu juurde

Belokurih

Vikipedii-späi
Belokurih
Белокуриха
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 14,735 ristitud
Pind 92,3 km²
BelokurihБелокуриха
Pämez' Konstantin Bazarov
(sulaku 2012—)
Telefonkod +7−38 577-xx-xxx
Avtokod 22
Aigvö UTC+7 (MSK+4)

Belokurih (ven.: Белоку́риха) om Venäman lidn, lidnümbrik da kurort Altajan randan suvipäivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1803 kuti Novobelokurih-külä (ven.: деревня Новобелокуриха), nimitihe sijaližen penen Belokurih-jogen mödhe (Obin bassein). 1920-nzil vozil šingotaškanzihe küläd kurortžiloks termaližiden radonveden purtkiden (+30 i +42 C°) i ioniziruidud mägiil'man tagut.

Vl 1982 žilo sai lidnan statusad. Oli lebutahoks kaiken Ühtištusen znamoičendanke vspäi 1970, om kurortan federaliženke znamoičendanke vspäi 1992. Läz 20 sanatorijad da pansionatad ratas lidnas, koume mägisuks'trassad om lattüd.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnümbrikon sijaduz randas vn 2010 kartal

Lidn sijadase 240..250 m ü.m.t. korktusil, Altajan ezimägištol, Cerkovk-mägen pautkenno.

Matkad Barnaulhasai om 170 km lodeheze orhal vai 225 km avtotedme Bijskan kal't. Lähembaižed lidnad oma Bijsk (raudtevagzal) 65 km pohjoižhe orhal vai avtol i Gorno-Altaisk (lendimport) 67 km päivnouzmha orhal vai 116 km avtotedme.

Klimat om ven, pehmed kaiken Sibirin röunataden, tulleitoi i päivoikaz tobjan palan, poud oleleb 260 päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz +3,3 C°, kezakun-elokun +17,6..+20,3 C°, tal'vkun-uhokun −12,2..−13,5 C°. Ekstremumad oma −36,5 C° (tal'vku) i +38,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,4 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 499 mm vodes (oleleb 800 millimetrhasai), enamba semendkus-elokus (56..67 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (21..22 mm kus).

Belokurih om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 661 ristitud, vn 2021 — 14 735 ristitud. Kaik 15 264 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 %, ozutadud rahvahudenke vl 2018): venälaižed — 93,7 %, saksalaižed — 1,6 %, ukrainalaižed — 1,3 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i kaks' časounäd oma kaičenus i saudud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, kaks' keskškolad, čomamahtoiden škol (kaks' palakundad).

  1. Belokurihan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)


Altajan randan lidnad
Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk