Belokurih
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 14,735 ristitud |
| Pind | 92,3 km² |
| Pämez' | Konstantin Bazarov (sulaku 2012—) |
| Telefonkod | +7−38 577-xx-xxx |
| Avtokod | 22 |
| Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Belokurih (ven.: Белоку́риха) om Venäman lidn, lidnümbrik da kurort Altajan randan suvipäivnouzmas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1803 kuti Novobelokurih-külä (ven.: деревня Новобелокуриха), nimitihe sijaližen penen Belokurih-jogen mödhe (Obin bassein). 1920-nzil vozil šingotaškanzihe küläd kurortžiloks termaližiden radonveden purtkiden (+30 i +42 C°) i ioniziruidud mägiil'man tagut.
Vl 1982 žilo sai lidnan statusad. Oli lebutahoks kaiken Ühtištusen znamoičendanke vspäi 1970, om kurortan federaliženke znamoičendanke vspäi 1992. Läz 20 sanatorijad da pansionatad ratas lidnas, koume mägisuks'trassad om lattüd.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase 240..250 m ü.m.t. korktusil, Altajan ezimägištol, Cerkovk-mägen pautkenno.
Matkad Barnaulhasai om 170 km lodeheze orhal vai 225 km avtotedme Bijskan kal't. Lähembaižed lidnad oma Bijsk (raudtevagzal) 65 km pohjoižhe orhal vai avtol i Gorno-Altaisk (lendimport) 67 km päivnouzmha orhal vai 116 km avtotedme.
Klimat om ven, pehmed kaiken Sibirin röunataden, tulleitoi i päivoikaz tobjan palan, poud oleleb 260 päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz +3,3 C°, kezakun-elokun +17,6..+20,3 C°, tal'vkun-uhokun −12,2..−13,5 C°. Ekstremumad oma −36,5 C° (tal'vku) i +38,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,4 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 499 mm vodes (oleleb 800 millimetrhasai), enamba semendkus-elokus (56..67 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (21..22 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Belokurih om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 661 ristitud, vn 2021 — 14 735 ristitud. Kaik 15 264 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4 %, ozutadud rahvahudenke vl 2018): venälaižed — 93,7 %, saksalaižed — 1,6 %, ukrainalaižed — 1,3 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i kaks' časounäd oma kaičenus i saudud lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, kaks' keskškolad, čomamahtoiden škol (kaks' palakundad).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Küiden kaiv (2015)
- «Altai-West»-sanatorijan nägu vl 2014
- Radonsanatorii vl 2012
- Skul'pturine «Der Kontrabass»-kompozicii Züskindan ühtennimižen p'jesan mödhe (2019)
- Geokumpol passažiroiden täht ištutandlavudel Belokurihan lendimportas vl 2021
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Belokurih Vikiaitas |
| Altajan randan lidnad | ||
| Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk | ||
