Kaliningrad

Kaliningrad
Калининград
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2017)	467,289 ristitud
Pind	224,7 km²
Pämez'	Aleksei Silanov; (sulaku 2018—)
Telefonkod	+7-4012-xxx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kaliningradan rajonad: Leningradan rajon Moskvan rajon Keskuzrajon

Kaliningrad (ven.: Калининград, edel 1946 vot — saks.: Königsberg i ven.: Королевец, amuižiš aigoiš Tvangste) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes anklavas. Se om Kaliningradan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1255. Vspäi 1945 NSTÜ anasti lidnad Saksanmal kaikenke Päivnouzmaiženke Prussijanke ühtes Toižen mail'man sodan aigan. Mülütihe Venäman NFST:ha territorijad lidnanke, i vhesai 1947 vajehtihe saksalašt ristitištod nevondkundaližil rahvahanikoil. Lidn om valdkundröunanverine zon kaiken agjan kartte, i om äi sodavägid ümbrištos.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pregol'-jogensun randoil i Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal (Kaliningradan (Vislan) laht), 5 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1290 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ol'štin 100 km suvhe orhal, Gdan'skan aglomeracii 125 km päivlaskmha i Klaiped 120 km pohjoižhe.

Kaliningrad jagase koumhe (edel 2009 vot jagoihe vidhe) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 431 902 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Läz 715 tuhad ristituid (2002) elädas ezilidnoidenke, se om koume nelländest agjan ristitištos.

Mel'heižtahod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kafedraline päjumalanpert'
Hristan Päzutajan pühäpert'
Agjan filarmonii, enzne «Zur heiligen Familie»-jumalanpert'
«Vitäz'»-laiv (muzei)

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tat'jana i Ol'ga Arntgol'cad (sünd. 1982) — Venäman teatran da kinon aktrisad, sizared-kaks'jaižed.
Oleg Gazmanov (sünd. 1951) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
Immanuel' Kant (1724−1804) — oli saksalaine filosof.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaliningrad Vikiaitas

	Kaliningradan agjan lidnad
	Bagrationovsk \| Baltiisk \| Černähovsk \| Gur'jevsk \| Gusev \| Gvardeisk \| Kaliningrad \| Krasnoznamensk \| Laduškin \| Mamonovo \| Neman \| Nesterov \| Ozörsk \| Pionerskii \| Polessk \| Pravdinsk \| Primorsk \| Slavsk \| Sovetsk \| Svetlii \| Svetlogorsk \| Zelenogradsk

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež