Kaliningrad
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2017) | 467 289 ristitud |
| Pind | 224,7 km² |
| |
| Pämez' | Aleksandr Jarošuk (2 007—) |
| Telefonkod | +7-4 012-xxx-xxx |
| Avtokod | 39, 91 |
| Aigvö | UTC+2 (MSK-1) |
Kaliningrad (ven.: Калининград, edel 1946 vot — saks.: Königsberg i ven.: Королевец, amuižiš aigoiš Tvangste) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes anklavas. Se om Kaliningradan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1255. Vspäi 1945 NSTÜ anasti lidnad Saksanmal kaikenke Päivnouzmaiženke Prussijanke ühtes Toižen mail'man sodan aigan. Mülütihe Venäman NFST:ha territorijad lidnanke, i vhesai 1947 vajehtihe saksalašt ristitištod nevondkundaližil rahvahanikoil. Lidn om valdkundröunanverine zon kaiken agjan kartte, i om äi sodavägid ümbrištos.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Pregol'-jogensun randoil i Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal (Kaliningradan (Vislan) laht), 5 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1290 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ol'štin (100 km suvhe orhal), Gdan'skan aglomeracii (125 km päivlaskmha) i Klaiped (120 km pohjoižhe).
Kaliningrad jagase koumhe (edel 2009 vot jagoihe vidhe) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 431 902 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Läz 715 tuhad ristituid (2002) elädas ezilidnoidenke, se om koume nelländest agjan ristitištos.
Mel'heižtahod[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kafedraline päjumalanpert'
Hristan Päzutajan pühäpert'
Agjan filarmonii, enzne «Zur heiligen Familie»-jumalanpert'
«Vitäz'»-laiv (muzei)
Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Tat'jana i Ol'ga Arntgol'cad (sünd. 1982) – Venäman teatran da kinon aktrisad, sizared-kaks'jaižed.
- Oleg Gazmanov (sünd. 1951) – Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
- Immanuel' Kant (1724-1804) – oli saksalaine filosof.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnümbrikon Ezitajiden nevondkundan oficialine sait (gorsovetklgd.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon administracijan oficialine sait (klgd.ru). (ven.)
 |
Kaliningrad Vikiaitas |
| Kaliningradan agjan lidnad | ||
| Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
