Kaliningrad

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaliningrad
Калининград
 Lidnanznam
Coat of arms of Kaliningrad.svg
 Flag
Flag of Kaliningrad.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 467,289 ristitud
Pind 224,7 km²
Kaliningrad Калининград
Pämez' Aleksei Silanov
(sulaku 2018—)
Telefonkod +7−4012-xxx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Kaliningradan rajonad:      Leningradan rajon      Moskvan rajon      Keskuzrajon

Kaliningrad (ven.: Калининград, edel 1946 vot — saks.: Königsberg i ven.: Королевец, amuižiš aigoiš Tvangste) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes anklavas. Se om Kaliningradan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1255.

Vspäi 1945 NSTÜ anasti lidnad Saksanmal kaikenke Päivnouzmaiženke Prussijanke ühtes Toižen mail'man sodan aigan. Mülütihe Venäman NFST:ha territorijad lidnanke, i vhesai 1947 vajehtihe saksalašt ristitištod nevondkundaližil rahvahanikoil. Lidn om valdkundröunanverine zon kaiken agjan kartte, i om äi sodavägid ümbrištos.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Pregol'-jogensun randoil i Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal (Kaliningradan (Vislan) laht), 5 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1290 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ol'štin 100 km suvhe orhal, Gdan'skan aglomeracii 125 km päivlaskmha i Klaiped 120 km pohjoižhe.

Kaliningrad jagase koumeks (edel 2009. vot jagoihe videks) administrativižeks rajonaks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 431 902 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Läz 715 tuhad ristituid (2002) elädas ezilidnoidenke, se om koume nelländest agjan ristitištos.

Rahvahad (2010): venälaižed — 81,3%, ukrainalaižed — 3,7%, vaugedvenälaižed — 3,5%, armenijalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,5%, saksalaižed — 0,4%, litvalaižed — 0,4%, pol'šanmalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Tat'jana i Ol'ga Arntgol'cad (sünd. 1982) — Venäman teatran da kinon aktrisad, sizared-kaks'jaižed.
  • Oleg Gazmanov (sünd. 1951) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
  • Immanuel' Kant (1724−1804) — oli saksalaine filosof.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež