Slavsk

Slavsk
Славск
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	4,013 ristitud
Pind	10 km²
Pämez'	Jelena Matvejeva; (reduku 2020—)
Telefonkod	+7−40 163-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Slavsk (ven.: Славск, saks.: Slawsk, litv.: Gastos / Slavskas, pol'š.: Sławsk / Jędrzychowo; edel 1946. vot Hainrihsval'de, saks.: Heinrichswalde «Genrihan mec») om Venäman lidn Kaliningradan agjan pohjoižes. Se om Slavskan ümbrikon (edel vn 2022 vilukud — lidnümbrikon) administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1292. Vspäi 1890 om mineralveden kurortaks. Vl 1891 «Königsberg — Til'zit»-raudte läbiti žilod. Vl 1939 sai lidnan statusad. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad torata vn 1945 20. päiväl vilukud. Udesnimitihe «hoštajan vägestusen vihanikoiden päl oiktastuseks».

Slavsk šingotase sömtegimišton edheotandoil (maidproduktad, lihaedheotand, leibän pästand) i elektropaloiden^[1] tegimel, mugažo kurortaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmas, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Litvanman röunhasai om vižtoštkümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, lähembaine kontrol'punkt sijadase Sovetskas (lähembaine lidn) 16 km päivnouzmha kaikil teil. Matkad Kaliningradhasai om 120 km suvipäivlaskmha kaikil teil. Uz' Slavsk-raudtestancii (ven.: Славск-Новый) radab lidnas, se kävutase seižutezpunktaks vaiše, toižed ted oma okaidud.

Tobmuz

Slavskan lidnankund oli olmas vll 2006−2015. Kaik kuz' žilod mülüiba sihe lidnan ližaks.

Edeline ümbrikon pämez' om Igor' Rudenkov (reduku 2015 — reduku 2020).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 614 ristitud, ümbrikon videndez, vn 2021 — 4 153 ristitud. Kaik 4 145 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 172 eläjad vl 2002.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 89,7 %, litvalaižed — 2,7 %, vaugedvenälaižed — 1,9 %, armenijalaižed — 1,2 %, ukrainalaižed — 1,0 %, saksalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.

Hristanuskondan koume pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas, niiden kesken ortodoksižen hristanuskondan ph. Ioann Kronštadtalaižen puine jumalanpert'^[2] vspäi 2014, katoline i lüteranine.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi, Slavskan keskškol, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

Katoline Rauters-kirh, vn 2011 nägu
Enččen varaduzkassan sauvuz (2018)

Homaičendad

↑ Elektropaloiden tegimen sait (orbitone.ru). (ven.)
↑ Slavskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

Slavsk Vikiaitas

	Kaliningradan agjan lidnad
	Bagrationovsk \| Baltiisk \| Černähovsk \| Gur'jevsk \| Gusev \| Gvardeisk \| Kaliningrad \| Krasnoznamensk \| Laduškin \| Mamonovo \| Neman \| Nesterov \| Ozörsk \| Pionerskii \| Polessk \| Pravdinsk \| Primorsk \| Slavsk \| Sovetsk \| Svetlii \| Svetlogorsk \| Zelenogradsk

[1] Elektropaloiden tegimen sait (orbitone.ru). (ven.)

[2] Slavskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]

[2]