Mine sisu juurde

Pionerskii (lidn)

Vikipedii-späi
Pionerskii
Пионерский
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 12,194 ristitud
Pind 8,3 km²
Pionerskii Пионерский
Pämez' Jelena Širočenko
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−40 155-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Prezidentan rezidencii mererandal

Pionerskii (ven.: Пионе́рский, saks.: Pionerski, litv.: Naujieji Kuršiai / Pionerskis; edel 1947. vot — Noikuren (saks.: Neukuhren, ven.: Нойку́рен)) om Venäman kurortine lidn da kalanpüdandal meriport Kaliningradan agjan lodehes. Se om Pionerskijan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüdläine eländpunkt da sen tahond mainitadas ezmäižen kerdan vl 1254. Eli mustmoras läbi vl 1709. 19. voz'sadal šingotaškanzihe kurortaks Krancan ühtes, no ende ei olend sijališt reskvet. Mineralvezi om arvostadud korktas. Vl 1899 raudte tuli žilho. Vn 1945 14. päiväl sulakud Rusked Armii anasti lidnad. Udesnimitihe Pionerijan oiktastuseks vn 1947 heinkul. Vn 1952 25. päiväl tal'vkud kurortžilo sai lidnan statusad.

Pionerskii šingotase kala- i lihategimil, kalanpüdusiden fabrikal i lebun edheotandoil. Letkesine kül'bet'rand om nellän kilometrad pitte.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Baltijan meren suvirandal, 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradan röunhasai om 25 km suvipäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlogorsk ani päivlaskmha. Raudtestancii nimitase Pionerskii Kurort.

Klimat om ven meren kontinentaližen pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +15..+17 C°, tal'vkun-uhokun −3..+1 C°. Ekstremumad oma −23 C° i +32,3 C°. Paneb sadegid 740 mm vodes, enamba elokus (84 mm), vähemba sulakus (35 mm). Meriveden lämuz sase +17..+18 Cel'sijan gradushasai heinkus-elokus, vezi jäb jädumata tal'vel.

Pionerskii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 016 ristitud. Kaik 11 352 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 300 eläjad vl 2001 i om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,5 %, ukrainalaižed — 5,0 %, vaugedvenälaižed — 4,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,6 %, totarlaižed — 0,4 %, litvalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Tihvinan jumalaižen jumalanpert'[1] om letud vodele 2013.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Pionerskijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk