Sovetsk (Kaliningradan agj)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sovetsk
Советск
 Lidnanznam
Gerb Sovetsk.png
 Flag
Flag of Sovetsk (Kaliningrad oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 40 486 ristitud
Pind 43,75 km²
Sovetsk Советск
Pämez' Natal'ja Soroka
(kül'mku 2 015—)
Telefonkod +7-40 161-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Sovetsk (ven.: Советск, saks.: Sowetsk, litv.: Tilžė / Sovetskas, pol'š.: Sowieck / Tylża; edel 1946 vot — Til'zit, saks.: Tilsit) om Venäman lidn da lidnümbrik Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vll 1404−1410 Tevtonan ordenan ricarid sauvoiba Noihauz-zamkad. Til'ze-külän aluz om pandud sen seiniden taga, nimitihe penen jogen mödhe (Nämunasan ližajogi). Vl 1511 Til'ze sai torgusen oiktust Saksalaižen ordenan Al'breht-gercogan käzišpäi. Vn 1552 2. päiväl kül'mkud hän-žo andoi Til'ze-eländpunktale lidnan oiktusid.

Vll 1709−1710 eläjiden koumandez koli mustmoraspäi, i protestantad-sirdanikad Zal'cburgaspäi elänzoitiba lidnas. Vn 1707 heinkus Til'zitan kožundkirjutez om allekirjutadud Venäman i Francijan, Prussijan i Francijan keskes. Vspäi 1808 nimitihe lidnad Til'zit:aks. Vll 1863−1865 saudihe «Insterburg — Til'zit»-raudted i Til'zitan päraudtestancijad. Vl 1891 toine raudte radaškanzi Königsberghasai. Vll 1904−1907 Luiza-kunigaznaižen sild ühtenzoiti Nämunasan randoid (Germanijan sodaväged poukahtiba keskustoid vn 1944 redukus, udessaudihe raudbetonaspäi vl 1965). Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad vn 1945 17. päiväl vilukud.

Vn 2012 kezaspäi valdkundröunan zonan leveduz om penetud 500 metrhasai pidust' Nämunasad. Lidn šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (järed kalategim, lihaproduktad, leib, kan'fetad, mineralvezi, alkogoližed jomad) i omblendfabrikoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Nämunas-jogen hural randal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Litvanman röun da kontrol'punkt sijadasoiš Nämunasanno. Matkad Kaliningradan keskushesai om 98 km suvipäivlaskmha orhal, 117 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Panämune (294 rist. vl 2011, Litvanma) jogen ani vastrandal 416 m sildadme, Neman 7 km suvipäivnouzmha i Slavsk 7 km päivlaskmha.

Sovetsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 705 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 59 105 eläjad vl 1939, Suren sodan jäl'ghe — 43 400 rist. vozil 1998 i 2005. Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid, katoližen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,7%, ukrainalaižed — 3,5%, litvalaižed — 3,3%, vaugedvenälaižed — 2,7%, čiganalaižed — 0,7%, saksalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,7%.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk