Gusev (lidn)

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gusev
Гусев
 Lidnanznam
Coat of Arms of Gusev (Kaliningrad oblast).png
 Flag
Flag of Gusev (Kaliningrad oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 28 257 ristitud
Pind 16,25 km²
Gusev Гусев
Pämez' Andrei Gnezdilov
(keväz'ku 2 017—)
Telefonkod +7-40 143-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Gusev (ven.: Гусев, pruss.: Gumbinni, saks.: Gussew, pol'š.: Gusiew / Gąbin / Głąbin, litv.: Gumbinė / Gusevas; edel 1946 vot — saks.: Gumbinnen) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivnouzmas. Se om Gusevan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1539 kuti kalanpüdajiden Kulligkemen-külä (saks.: Kulligkehmen), sid' vn 1558 kirjeižes kuti Pisserkaim («külä Pissanjogel»). Voziden 1709−1711 mustmorpošavan jäl'ghe sirdnikad Saksanman ruhtinazkundoišpäi, Avstrijaspäi, Šotlandijaspäi da toižiš Evropan maišpäi tuliba elämhä. Žilo sai lidnan oiktusid vn 1724 25. päiväl semendkud i vhesai 1945 oli Päivnouzmaižen Prussijan päivnouzmaižen polen — Litvan deputacijan administrativižeks keskuseks.

Vl 1770 lidn oli elänu lujas sur'vedes läbi. Vl 1860 «BerlinKaunas»-jono läbiti lidnad, vspäi 1908 om raudtesol'meks. Ezmäižen mail'man sodan aigan vl 1914 tora tegihe lidnanno. Suren sodan aigan vn 1945 21. päiväl vilukud Rusttan Armijan 3. Vaugedvenäman frontan sodaväged anastiba lidnad. Nimitihe NSTÜ:n vägimehen Sergei Gusev-kapitanan kanzannimen mödhe.

Lidn šingotase TV-sandapparatoiden i mikroelektronikan tegimil, pertidensauvondkombinatal i kartonfabrikal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Piss-jogen randoil (saks.: Pissa, Pregolin bassein), 45 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 110 km päivlaskmha orhal, 115 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Černähovsk 27 km päivlaskmha kaikil teil i Ozörsk 24 km suvipäivlaskmha orhal vai 28 km avtol.

Kaik 40 pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Gusevan ližaks. Lidnümbrikon pind — 642,66 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 260 ristitud, lidnümbrikon (vozil 2008−2014 — rajonan) koume nelländest. Vspäi 1989 lidnan ristitišt om kaikiš suremb i vajehtase 27..28 tuh. eläjid röunoiš (28 542 rist. vl 2012). Ortodoksižen hristanuskondan Kaikiden Pühämehiden päjumalanpert' (vspäi 2016) i lüteranine pühäpert' oma olmas.

Gusevan agtotegimištoline kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk