Neman (lidn)

Neman
Неман
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2020)	10,756 ristitud
Pind	14 km²
Pämez'	Natal'ja Zaiceva; (sügüz'ku 2016—)
Telefonkod	+7−40 162-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Neman (ven.: Не́ман, saks.: Neman / Ragnit, litv.: Ragainė; edel 1947. vot — Ragnit, ven.: Рагни́т) om Venäman lidn valdkundröunanno, Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nemanan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Prussijan aigkirjas kuti amuine Raganit-lidnuz, kudambad Tevtonan ordenan ricarid poltiba vl 1277. Orden sauvoi ut lidnust vanhan sijas vl 1289, panihe mantazole vl 1355. Lidnuz om saudud tošti kivespäi vl 1409. Pidihe zamkad hüvin, eskai Suren sodan jäl'ghe se oli läz kogonaine. Nügüd' vaiše jändused oma olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1722.

Suren sodan aigan vn 1945 19. päiväl vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Udesnimitihe lidnad jogen mödhe vl 1947. Vll 1909−1992 cellülozbumagaine kombinat radoi Nemanas.

Neman-lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mecan ümbriradmižel i turizmal. Baltijan AES oli sauvomas 15 km suvipäivnouzmha lidnaspäi vspäi 2010, litii-ionižiden akkumulätoriden fabrik elektrolikkuimiden täht om sauvomas AES:an sijas vspäi 2023.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Nämunas-jogen (ven.: Неман) hural randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 120 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sovetsk seičemes kilometras lodeheze kaikil teil.

Om röunanverižeks lidnaks, Litvanma om Nämunasan vastrandal. Ei ole valdmoid jogel. Uz' Neman-raudtestancii radab vaiše jüguiden täht.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 798 ristitud, lidnümbrikon nell' seičemendest. Kaik 10 931 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 821 eläjad vl 1989.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,4 %, vaugedvenälaižed — 3,2 %, litvalaižed — 2,8 %, ukrainalaižed — 2,7 %, totarlaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,5 %, saksalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid^[1] oma avaitud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ragnit-zamkan olend vl 2021
Kul'tan honuz i ühthižkodi (enzne evangeline jumalanpert', 1517, saudud tošti 1771, saudud toižin 1960-nzil vozil), vn 2018 nägu
«Sebrusen pert'»-adivpert' (2008)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

↑ Nemanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Neman (lidn) Vikiaitas

	Kaliningradan agjan lidnad
	Bagrationovsk \| Baltiisk \| Černähovsk \| Gur'jevsk \| Gusev \| Gvardeisk \| Kaliningrad \| Krasnoznamensk \| Laduškin \| Mamonovo \| Neman \| Nesterov \| Ozörsk \| Pionerskii \| Polessk \| Pravdinsk \| Primorsk \| Slavsk \| Sovetsk \| Svetlii \| Svetlogorsk \| Zelenogradsk

[1] Nemanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]