Neman (lidn)

Vikipedii-späi
Neman
Неман
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 10,756 ristitud
Pind 14 km²
Neman Неман
Pämez' Natal'ja Zaiceva
(sügüz'ku 2016—)
Telefonkod +7−40 162-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Neman (ven.: Не́ман, saks.: Neman / Ragnit, litv.: Ragainė; edel 1947. vot — Ragnit, ven.: Рагни́т) om Venäman lidn valdkundröunanno, Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Nemanan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Prussijan aigkirjas kuti amuine Raganit-lidnuz, kudambad Tevtonan ordenan ricarid poltiba vl 1277. Orden sauvoi ut lidnust vanhan sijas vl 1289, panihe mantazole vl 1355. Lidnuz om saudud tošti kivespäi vl 1409. Pidihe zamkad hüvin, eskai Suren sodan jäl'ghe se oli läz kogonaine. Nügüd' vaiše jändused oma olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1722.

Suren sodan aigan vn 1945 19. päiväl vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Udesnimitihe lidnad jogen mödhe vl 1947. Vll 1909−1992 cellülozbumagaine kombinat radoi Nemanas.

Neman-lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mecan ümbriradmižel i turizmal. Baltijan AES oli sauvomas 15 km suvipäivnouzmha lidnaspäi vspäi 2010, litii-ionižiden akkumulätoriden fabrik elektrolikkuimiden täht om sauvomas AES:an sijas vspäi 2023.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Nämunas-jogen (ven.: Неман) hural randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradhasai om 120 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sovetsk seičemes kilometras lodeheze kaikil teil.

Om röunanverižeks lidnaks, Litvanma om Nämunasan vastrandal. Ei ole valdmoid jogel. Uz' Neman-raudtestancii radab vaiše jüguiden täht.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 798 ristitud, lidnümbrikon nell' seičemendest. Kaik 10 931 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 821 eläjad vl 1989.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,4 %, vaugedvenälaižed — 3,2 %, litvalaižed — 2,8 %, ukrainalaižed — 2,7 %, totarlaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,5 %, saksalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Nemanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk