Svetlii (Kaliningradan agj)

Svetlii
Светлый
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2017)	22,140 ristitud
Pind	26,35 km²
Pämez'	Sergei Bevz; (keväz'ku 2010—)
Telefonkod	+7−40 152-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Svetlii (ven.: Светлый, saks.: Swetly, litv.: Cimerbūdė / Svetlas, pol'š.: Swietłyj; edel 1947. vot Cimmerbude, saks.: Zimmerbude «pert'kuluine») om Venäman lidn Kaliningradan agjan päivlaskmas. Se om Svetlijan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

15. voz'sadal zamk oli olmas, no aigan mändes murenzihe i upsi lahtes. Eländpunktan aluz om pandud vl 1640, i Cimmerbude oli kalanpüdajiden peneks küläks 20. voz'sadahasai, alištui sur'vedele joga vodel. Saudud vll 1894−1901 merikanal päzui žilod sur'vezišpäi. Suren sodan aigan Rusked Armii anasti lidnad torata vn 1945 sulakus. Udesnimitihe Svetloje-žiloks vl 1947. Vn 1949 elokuspäi oli radnikžiloks. Vn 1955 6. päiväl redukud Svetloje sai lidnan statusad. Aigan mändes ühtenzoittihe Komsomol'skii-žilonke, enččel Paize-žilo (saks.: Peyse) oli kalanpüdajiden peneks küläks mugažo 14. voz'sadaspäi.

Svetlii šingotase laivoiden kohendusel i sömtegimišton edheotandoil (kalanümbriradajad tegimed, lihaproduktad, sojan ümbriradmine), merimetalližkonstrukcijoiden tehmižel i meriportal vemha kivivoid.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Baltijan meren Kaliningradan merilaivkanalan randal, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kaliningradan röunhasai om 20 km päivnouzmha kaikil teil. Lähembaižed lidnad oma Baltiisk 14 km päivlaskmha orhal (lahten kal't) vai 32 km avtotedme, Primorsk 10 km lodeheze orhal, 15 km raudtedme vai 21 km avtotedme i Laduškin 10 km suvhe lahten kal't. Baltijan Mec-raudtestancii (ven.: Балтийский Лес) radab vemha jüguid vaiše, se om sarakon «Kaliningrad — Baltiisk»-jonospäi lopstancijaks.

Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Svetlijan ližaks. Lidnümbrikon pind — 80,23 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 375 ristitud, lidnümbrikon — 27 622 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se vajehtase 21..22 tuh. röunoiš vspäi 1996. Vl 2017 kaik 29 049 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i katoližen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,5%, vaugedvenälaižed — 6,1%, ukrainalaižed — 3,2%, litvalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, saksalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2012)
Ph. Varvara-moknikan jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2012 nägu
Kaliningradan merikanal i lidnan port (2012)
Kul'turkeskuz (2012)
«Burevestnik»-torguimižbobuštuzkeskuz (2012, Toroklind)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Svetlii (Kaliningradan agj) Vikiaitas

	Kaliningradan agjan lidnad
	Bagrationovsk \| Baltiisk \| Černähovsk \| Gur'jevsk \| Gusev \| Gvardeisk \| Kaliningrad \| Krasnoznamensk \| Laduškin \| Mamonovo \| Neman \| Nesterov \| Ozörsk \| Pionerskii \| Polessk \| Pravdinsk \| Primorsk \| Slavsk \| Sovetsk \| Svetlii \| Svetlogorsk \| Zelenogradsk