Kant Immanuel'
| Kant Immanuel' | |
| saks.: Immanuel Kant | |
 Immanuel' Kant (portret) läz 1790. vot | |
| nimi sündundan jäl'ghe: |
saks.: Emanuel Kant |
|---|---|
| radmižen toižend: |
filosof, antropoloog, fizikanmez', raamatukoguhoidja, kirjutai, pedagoog, õppejõud, matematikanmez', philosopher of law |
| sündundan dat: |
22. sulaku 1724 |
| sündundan sijaduz: |
Königsberg[d], Preisi kuningriik[d][1][2] |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
| kolendan sijaduz: |
Königsberg[d], Ida-Preisimaa[d], Preisi kuningriik[d][1][2] |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Kant Immanuel' VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
.svg){kind=small}
Immanuel' Kant (saks.: Immanuel Kant [ɪ'ma:nu̯e:l 'kant]; sünd. 22. sulaku 1724, Königsberg, Prussii (nüg. Kaliningrad, Venäma) — kol. 12. uhoku 1804, sigä-žo) oli germanine filosof. Saksanman klassižen filosofijan alusenpanii, radoi Vauktustusen i romantizman aigoiden röunal.
Kantan üleižed i sistematižed tedotöd koskiba epistemologijad, metafizikad, etikad i estetikad. Ned valatoitiba lujas Päivlaskmman Uden aigan filosofijad. Tedomez' sädi töid tedon toižiš-ki sferoiš: religii, astronomii, oiktuz, istorii.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tuleban aigan filosof oli vällenke tervhudenke lapsessai, i hänen mam napri antta hüväladušt opendust. Priha oli prestižiden «Fridrihs-Kollegium»-gimnazijan pästnikan (saks.: Collegium Fridericianum), sid' tuli Königsbergan universitetha opendusen täht vl 1740. Openui siš hätken aigan, no jäti opendust kesken gollüden tagut i radoi privatižeks opendajaks.
Vll 1755 mez' vahvišti dissertacijad doktoran arvon sandanke. Openzi 40 vot siš-žo Königsbergan universitetas.
Tetabad tedotöd
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- «Üleine londuseline istorii» (1755)
- «Puhthan haman kritik» (1781/87, saks.: Kritik der reinen Vernunft)
- «Moralin metafizikan alused» (1785, Grundlegung zur Metaphysik der Sitten)
- «Praktižen haman kritik» (1788, Kritik der praktischen Vernunft)
- «Sekoimižen mahtusen kritik» (1790, Kritik der Urteilskraft)
- «Religii haman vaiše röunoiš» (1793)
- «Igähižennoks kožundannoks: Filosofine projekt» (1795, Zum ewigen Frieden. Ein philosophischer Entwurf)
- «Moralin metafizik» (1797, Die Metaphysik der Sitten)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118559796 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
- 1 2 Соловьёв В. С. Кант, Иммануил // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1895. — Т. XIV. — С. 321–339.
 |
Kant Immanuel' Vikiaitas |
 |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |