Vladimir (lidn)

Vladimir
Владимир
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	344,082 ristitud
Pind	137,14 km²
Pämez'	Dmitrii Naumov; (kül'mku 2022—)
Telefonkod	+7−4922-xxx-xxx
Avtokod	33
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Vladimir (ven.: Владимир [vlɐ'dʲimʲɪr]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.

Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).

Vozil 1157−1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.

Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm.

Geografijan andmused

Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma Sudogd 40 km suvipäivnouzmha, Radužnii 10 km suvhe orhal, Lakinsk 30 km suvipäivlaskmha, Suzdal' 26 km pohjoižhe avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,7 C°, kezakun-elokun +16,5..+18,7 C°, tal'vkun-uhokun −7,0..−8,5 C°. Ekstremumad oma −43,0 C° (tal'vku) i +37,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +3,9 C°), elokun minimum om 0 C°. Paneb sadegid 555 mm vodes, enamba kezakus-elokus (60..71 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (27..29 mm kus).

Tobmuz

Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km².

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2020 sügüz'kud oli Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline nevondkundan ezimez' om Ol'ga Dejeva (sügüz'ku 2015 — heinku 2020). Edeline lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin (sulaku 2011 — sügüz'ku 2022).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan läz kuz'kümned pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud lidnas: nell' päjumalanpertid, läz 50 jumalanpertid i enamba kümned časounäd. Katoline kostöl i armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet^[2] (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad.

Galerei

Londusen muzei (2021)
Frunzen rajonan käskuzkund «Vladimirskii central»-türmanno (2019)
Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (ezmäine versii 12. voz'sada, kellčuhunduz 1810), vn 2020 nägu
Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu
Vladimiran himižen tegimen kontor vl 2021
Adivpert'tanaz vl 2016
Vladimiran valdkundaline universitet, koumanz' korpus (2009)
Vladimiran akademine dramteatr (2021)
«Tandem»-torguindkeskuz vl 2021
Vladimir-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011

Homaičendad

↑ Vladimiran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (vlsu.ru). (ven.) (angl.) (fr.) (kit.) (saks.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (vladimir-city.ru). (ven.) (angl.)

Vladimir (lidn) Vikiaitas

	Vladimiran agjan lidnad
	Aleksandrov \| Gorohovec \| Gus' Hrustal'nii \| Jur'jev Pol'skii \| Kameškovo \| Karabanovo \| Kiržač \| Kol'čugino \| Kosterövo \| Kovrov \| Kurlovo \| Lakinsk \| Melenkad \| Murom \| Petuškad \| Pokrov \| Radužnii \| Sobink \| Strunino \| Sudogd \| Suzdal' \| Vladimir \| Väznikad

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Vladimiran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (vlsu.ru). (ven.) (angl.) (fr.) (kit.) (saks.)

[1]

[2]