Vladimir (lidn)

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Vladimir
Владимир
 Lidnanznam
Coat of Arms of Vladimir (Vladimir oblast).png
 Flag
Flag of Vladimir.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 356 168 ristitud
Pind 124,59 km²
VladimirВладимир
Pämez' Ol'ga Dejeva (2 015—)
Telefonkod +7-4 922-xxx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Vladimiran administrativižed rajonad:
     Leninan rajon      Oktäbr'skii-rajon      Frunzen rajon

Vladimir (ven.: Владимир) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.

Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).

Vozil 1157-1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal).

Vladimir jagase 3 administrativižhe rajonha. 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.