Suzdal'

Suzdal'
Суздаль

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	9,286 ristitud
Pind	15,0 km²
Pämez'	Ol'ga Cimzina (reduku 2020—, Ольга Цымзина)
Telefonkod	+7−49 231-xx-xxx
Avtokod	33
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Suzdal' (ven.: Су́здаль) om Venäman lidn-muzei Vladimiran agjan pohjoižes. Se om Suzdalin rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 Uz'lidnan kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 Nestoran aigkirjas Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti Suždal' lidnan statusanke.

Vozil 1238−1341 Suzdal' oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad.

Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, vižkümne adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Kamenk-jogen molembil randoil (ven.: Каменка 47 km pitte, Nerlin ližajogi, Kläz'm-jogen bassein). Matkad Vladimiran röunhasai om kaks'kümne kuz' kilometrad suvhe avtotedme. «Vladimir — Ivanovo»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi.

Klimat om ven. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus).

Tobmuz

Suzdal' om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan Nevondkundan ezimez' om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi (vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez').

Eläjad

Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez, vn 2021 — 9 286 ristitud. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992.

Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), ortodoksižen hristanuskondan viž jumalankodid da koumekümne jumalanpertid oma kaičenus lidnas, niiden pala om muzejaks vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei

• 
  Lidnan ZAGS (2021)
• 
  Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu
• 
  Turkeskuz vl 2013
• 
  Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus
• 
  Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680)

Irdkosketused

• Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (gorodsuzdal.ru). (ven.)