Suzdal'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suzdal'
Суздаль
 Lidnanznam
Coat of Arms of Suzdal.png
 Flag
Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 9,597 ristitud
Pind 15,0 km²
Suzdal' Суздаль
Pämez' Ol'ga Cimzina
(reduku 2020—,
Ольга Цымзина)
Telefonkod +7−49 231-xx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Suzdal' (ven.: Су́здаль) om Venäman lidn-muzei Vladimiran agjan pohjoižes. Se om Suzdalin rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 Uz'lidnan kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 Nestoran aigkirjas Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti Suždal' lidnan statusanke.

Vozil 1238−1341 Suzdal' oli ühtennimižen ruhtinazkundan keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad.

Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, 50 adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil (ven.: Каменка 47 km pitte, Nerlin ližajogi, Kläz'm-jogen bassein). Matkad Vladimiran röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — Ivanovo»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi.

Klimat om ven. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus).

Suzdal' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992.

Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), ortodoksižen hristanuskondan viž jumalankodid da 30 jumalanpertid[1] oma olmas lidnas, niiden pala om muzei vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil.

Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž[2] i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial[3] oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeline lidnan pämez' (Nevondkundan ezimez') om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi, vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Suzdalin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (sigk.spo.obrazovanie33.ru). (ven.)
  3. Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (suzdhru.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad