Murom
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 109,809 ristitud |
Pind | 43,78 km² |
![]() | |
Pämez' | Jevgenii Ričkov (2011—) |
Telefonkod | +7−49 234-xx-xxx |
Avtokod | 33 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Murom (ven.: Муром [ˈmurəm]) om Venäman lidn Vladimiran agjan suvipäivnouzmaiženno röunanno Alalidnan agjanke. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om olmas Muroman lidnümbrikon i Muroman rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 «Aigvoziden starinos» (amuižven. Повѣсть времѧнныхъ лѣтъ) alištunuziden Rürik-ruhtinasele lidnoiden keskes. 10.-11. voz'sadoil Murom — torguindan järed keskuz. Vozil 1127—1392 oli Muroman ruhtinazkundan keskusen.
Vspäi 1778 tegihe makundan lidnaks Vladimiran gubernijas. Vll 1792 i 1805 lujad lämoipalod mureniba vanhad puišt pertištod radialiženke planiruindanke, i vn 1788 generaližen planan uz' oigedsaumaine irdoiden planiruind om oletadud 19. voz'sadal.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase tazos tahondas, Okanjogen hural randal, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 120 km lodeheze orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Navašino (Alalidnan agj) 5 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Koume žilod da 6 küläd mülüdas lidnümbrikho Muroman ližaks.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 075 ristitud, lidnümbrikon — 125 231 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996, 143 tuhad eläjid, necil vodel ühtištuihe lidnanvuittušt Verbovskii-žilod lidnanke. Vl 2017 kaik 118 743 ristitud elädas lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan viž amušt jumalankodid, äiluguižed jumalanpertid da časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 2007.
Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ižandusen päsarakod oma radioladimiden tehmine, transportmašiništ (lämuzvedimed, kärauzimed), metalližkonstrukcijoiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, raudbeton, katusenmaterialad), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (leibän i jauhon pästand). Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine, radioelektronižen ladimidensauvomižen i tegimištoliž-gumanitarine tehnikumad, medicine i pedagogine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Vladimiran aluzkundoiden koume filialad.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vl 1880 raudte ühtenzoiti lidnad Kovrovanke. Vspäi 1910 Murom I-raudtestancii da vspäi 1912 raudtesild Okas päliči oma olmas Moskv — Kazan' raudtel, kiruhjonused ajeltas sil. Rippui avtotesild ühtenzoitab Okan randoid vn 2009 redukuspäi. Jogiport om lidnas, voib kävutada sidä jüguiden täht, no vaiše turistlaivad ujudas.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Murom Vikiaitas |
Vladimiran agjan lidnad | ||
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||