Murom

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Murom
Муром
 Lidnanznam
Coat of Arms of Murom (Vladimir oblast) (1781).png
 Flag
Flag of Murom (Vladimirskaya oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 109 809 ristitud
Pind 43,78 km²
MuromМуром
Pämez' Jevgenii Ričkov (2 011—)
Telefonkod +7-49 234-xx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Murom (ven.: Муром [ˈmurəm]) om Venäman lidn Vladimiran agjan suvipäivnouzmaiženno röunanno Alalidnan agjanke. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om olmas Muroman lidnümbrikon i Muroman rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 «Aigvoziden starinos» (amuižven. Повѣсть времѧнныхъ лѣтъ) alištunuziden Rürik-ruhtinasele lidnoiden keskes. 10.-11. voz'sadoil Murom — torguindan järed keskuz. Vozil 1127—1392 oli Muroman ruhtinazkundan keskusen.

Vspäi 1778 tegihe makundan lidnaks Vladimiran gubernijas. Vll 1792 i 1805 lujad lämoipalod mureniba vanhad puišt pertištod radialiženke planiruindanke, i vn 1788 generaližen planan uz' oigedsaumaine irdoiden planiruind om oletadud 19. voz'sadal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazos tahondas, Okanjogen hural randal, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 120 km lodeheze orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Navašino (Alalidnan agj) 5 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Koume žilod da 6 küläd mülüdas lidnümbrikho Muroman ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 075 ristitud, lidnümbrikon — 125 231 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996, 143 tuhad eläjid, necil vodel ühtištuihe lidnanvuittušt Verbovskii-žilod lidnanke. Vl 2017 kaik 118 743 ristitud elädas lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan viž amušt jumalankodid, äiluguižed jumalanpertid da časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 2007.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma radioladimiden tehmine, transportmašiništ (lämuzvedimed, kärauzimed), metalližkonstrukcijoiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, raudbeton, katusenmaterialad), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (leibän i jauhon pästand). Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine, radioelektronižen ladimidensauvomižen i tegimištoliž-gumanitarine tehnikumad, medicine i pedagogine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Vladimiran aluzkundoiden koume filialad.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vl 1880 raudte ühtenzoiti lidnad Kovrovanke. Vspäi 1910 Murom I-raudtestancii da vspäi 1912 raudtesild Okas päliči oma olmas Moskv — Kazan' raudtel, kiruhjonused ajeltas sil. Rippui avtotesild ühtenzoitab Okan randoid vn 2009 redukuspäi. Jogiport om lidnas, voib kävutada sidä jüguiden täht, no vaiše turistlaivad ujudas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad