Murom

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Murom
Муром
 Lidnanznam
Coat of Arms of Murom (Vladimir oblast) (1781).png
 Flag
Flag of Murom (Vladimirskaya oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 105,572 ristitud
Pind 43,78 km²
Murom Муром
Pämez' Jevgenii Ričkov
(keväz'ku 2011—)
Telefonkod +7−49 234-xx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Murom (ven.: Муром [ˈmurəm]) om Venäman lidn Vladimiran agjan suvipäivnouzmaiženno röunanno Alalidnan agjanke. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om olmas Muroman lidnümbrikon i Muroman rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 «Aigvoziden starinos» (amuižven. Повѣсть времѧнныхъ лѣтъ) alištunuziden Rürik-ruhtinasele lidnoiden keskes. 10.-11. voz'sadoil Murom — torguindan järed keskuz. Vozil 1127−1392 lidn oli Muroman ruhtinazkundan keskusen.

Vspäi 1778 tegihe makundan lidnaks Vladimiran gubernijas. Vll 1792 i 1805 lujad lämoipalod mureniba vanhad puišt pertištod radialiženke planiruindanke, i vn 1788 generaližen planan uz' oigedsaumaine irdoiden planiruind om oletadud 19. voz'sadal.

Muroman ižandusen päsarakod oma radioladimiden tehmine, transportmašiništ (lämuzvedimed, kärauzimed), metalližkonstrukcijoiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, raudbeton, katusenmaterialad), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (leibän i jauhon pästand).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazos tahondas, Okanjogen hural randal, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladimirhasai om 120 km lodeheze orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Navašino (Alalidnan agj) vides kilometras päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Koume žilod da kuz' küläd mülüdas lidnümbrikho Muroman ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 075 ristitud, lidnümbrikon — 125 231 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 143 tuhad eläjid vl 1996, necil vodel ühtištuihe lidnanvuittušt Verbovskii-žilod lidnanke. Vl 2017 kaik 109 809 ristitud elihe lidnas i 118 743 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert', viž amušt jumalankodid[1], äiluguižed jumalanpertid da časounäd oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 2007.

Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine[2], radioelektronižen ladimidensauvomižen[3], tegimištoliž-gumanitarine[4], medicine i pedagogine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Vladimiran aluzkundoiden koume filialad.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rippui avtotesild ühtenzoitab Okan randoid vn 2009 redukuspäi.

Vl 1880 raudte ühtenzoiti lidnad Kovrovanke. Vspäi 1910 Murom I-raudtestancii da vspäi 1912 raudtesild Okas päliči oma olmas «Moskv — Kazan'»-raudtekeskustal, kiruhjonused ajeltas sil.

Jogiport om lidnas, voib kävutada sidä jüguiden täht, no vaiše turistlaivad ujudas.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Muroman pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Muroman industrialižen kolledžan sait (mikmurom.ru). (ven.)
  3. Muroman radioelektronižen ladimidensauvomižen kolledžan sait (mkrp.org). (ven.)
  4. Muroman tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan sait (mpgk.info). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad