Kovrov

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kovrov
Ковров
 Lidnanznam
Герб Коврова (с 2012 года).jpg
 Flag
Flag of Kovrov (Vladimir oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 134,074 ristitud
Pind 57,4 km²
Kovrov Ковров
Pämez' Jelena Fomina
(sügüz'ku 2020—)
Telefonkod +7−49 232-xx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kovrov (ven.: Ковро́в) om Venäman lidn da lidnümbrik Vladimiran agjan pohjoižes. Se om agjan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, Kovrovan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha. Om sodahoštusen lidnaks vn 2011 kül'mkuspäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt om olmas 12. voz'sadaspäi. Ei ole todhižid andmusid siš 16. voz'sadahasai, konz Roždestvenskoje-külä oli anttud valdoičemha Kovrovad-ruhtinasile, se zavodihe nimitadas heiden kanzannimen mödhe. Vozil 1567−1764 külä alištui Suzdalin ph. Evfimijan mez'jumalankodile. Vl 1778 sai makundan lidnan statusad. Raudtestancii om olmas vspäi 1862 «Moskv — Alauz'lidn»-raudtekeskustal.

Nevondkundaližel aigal äi lidnan tegimid radoi sodategimišton kompleksan hüvüdele. Kovrovan ižandusen päsarakod oma mašinansauvomine (mehanižed i elektroladimed, metallümbriradmižen tömašinad, katl'ad, gazcentrifugad, mašiništ atomelektrostancijoiden täht, torguindmašiništ), silikatine savič, konteinerad i furnitur sauvondan täht, sporttrenažoriden pästand, tekstil'tegimišt (bumagkanghad, matrasad, mužikkostümad).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Kläz'm-jogen oiktal randal läz täuzin, 125 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladimirhasai om 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kameškovo 19 km päivlaskmha orhal vai 27 km avtotedme.

Kovrov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 145 214 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 160..163 tuhad eläjid vozil 1989−2000 (163 tuh. rist. vll 1995−1996).

Ortodoksižen hristanuskondan 15 pühäpertid[1] oma olmas lidnas: Sündun Raštvoiden päjumalanpert' (letihe vll 1778−1870), Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1870−1884), kahesa jumalanpertid i viž časounäd. Islaman mečet' (om saudud vll 2014−2019) loičendpertinke oma avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kovrovan valdkundaline tehnologine akademii[2] i viž kolledžad: transportine, tegimištoliž-gumanitarine, medicinine, holitusen da tehnologijoiden, energomehanine. Sodapalakund openduzkeskusenke baziruiše lidnas.

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Anatolii Zotov (keväz'ku 2014 — sügüz'ku 2019, vspäi 2019 Nevondkundan ezimez'), Jurii Morozov (sügüz'ku 2019 — semendku 2020).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Trolleibusad, avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Raudte- i avtotesildad Kläz'mas päliči oma lidnas. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnan suvhe «Volg»-avtotelpäi (M7). Raudte ühtenzoitab lidnad Muromanke.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kovrovan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kovrovan valdkundaližen tehnologižen akademijan sait (dksta.ru). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad