Radužnii (Vladimiran agj)
| Lidnanznam | Flag![]() |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 17,569 ristitud |
| Pind | 113,2 km² |
| Pämez' | Andrei Kolgaškin (reduku 2020—) |
| Telefonkod | +7−49 254-xx-xxx |
| Avtokod | 33 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Radužnii (ven.: Ра́дужный) om Venäman lidn Vladimiran agjan keskuzpalas. Se om sauptud administrativiž-territorialine ühtnik (vspäi 1998), Vladimiran suvine ezilidn, lidn agjan alištusenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1971 kuti kaičendministrusen tegimišton žilo «Raduga»-konstruktorbüron radnikoiden täht sodunus tahos. Vl 1977 se sai radnikžilon statusad Vladimir-30-nimenke. Vn 1991 tal'vkun 2. päiväl žilo kändihe lidnaks nügüdläiženke nimenke.
Radužnijan ižandusen päsarak om ladimensauvomine, mugažo sömtegimišton edheotandad (lihaprodukcii) da mebel'ceh oma saudud. Raduga-lazersodapoligon («Jumalanbembel'») sijadase lidnan suvipäivlaskmpoles.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Kläz'man oiktal randpolel (Volgan oigedpol'ne bassein) vides kilometras jogespäi, seižub 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Radužnijan pindan ühesa kümnendest om kattud mecoil.
SATÜ röunatab agjan koumenke rajonanke: Sudogdan rajon om pohjoižes i päivnouzmas, Gus' Hrustal'nijan rajon levitase suves, Sobinkan rajon om ani päivlaskmha.
Matkad Vladimiran röunhasai om läz kümned kilometrad pohjoižhe orhal, läz 20 km suvipäivnouzmha avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Radužnii om SATÜ:n üks'jäižeks eländpunktaks.
Edeline Nevondkundan ezimez' om Andrei Kolgaškin (reduku 2015 — kezaku 2020), hän radab lidnan nügüdläižen pämehen. Siti-menedžer oli Sergei Naiduhov vn 2015 kül'mkuspäi, edel sidä hän radoi lidnan Administracijan pämehen vspäi 1995.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 211 ristitud, vn 2021 — 17 569 ristitud. Ristitišton lugu om läz kaikenaigaine, vspäi 1996 17..18 tuhad elädas lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18 535 eläjad vl 2017 i 18 500 eläjad vll 2000−2001.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 92,1 %, ukrainalaižed — 1,1 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 3,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen naižjumalankodi (vspäi 2005, Jelisavetan i Varvaran jumalanpertinke), Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden puine pühäpert' i heiden-žo časoun'.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid, augotižškol-päivkodi, kaks' keskškolad, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol.
Vladimiran tehnologine kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lapsiden bobuštuzlavut Ezmäižen fartalan tanhas (viluku 2007)
- Mec lidnas (2006)
- Koumanz' fartal laukanke vl 2007
- Personaližed linmad (2013)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Radužnii (Vladimiran agj) Vikiaitas |
| Vladimiran agjan lidnad | ||
| Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||

