Pskov

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Pskov
Псков
 Lidnanznam
Pskovgfull.svg
 Flag
Flag of Pskov (Pskov oblast).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 207 571 ristitud
Pind 95,6 km²
PskovПсков
Pämez' Ivan Cecerskii (2 009-)
Telefonkod +7-8 112
Avtokod 60
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Pskov (ven.: Псков) om Venäman lidn. Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da surembaine lidn.

Matkad avtoteidme Piterihesai om 278 km, Moskvhasai om 743 kilometrad.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt johtutase ezmäižen kerdan vl 903 lidnan statusanke.

Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai.

Vozil 1348-1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub ühtennimižen jogen da Sur'-jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. Istorine keskuz levigandeb 47 metrad keskkorktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe.

Pskov alajagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Pskov-lidnan Dum.

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. Duman ezimez' om lidnan pämez'. Järgvaličendad Dumha oliba vl 2012.

Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii. Administracii iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. Dum valičeb administracijan pämest.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 279 ristitud.

Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed (87,4%), ukrainalaižed (1,5%), vaugedvenälaižed (0,9%), armenijalaižed (0,5%), toižed — 1,6%; rahvahuden ozutandata — 8,1%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad oma üks'jäižeks kundaližeks transportaks lidnas.

12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randad.

Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport (PKV) sijadase 6 kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. Se om rahvahidenkeskeižen statusanke. Sišpäi tehtas reisid Piterihe da Moskvha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pskovan agjan lidnad
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Pečori | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež