Mine sisu juurde

Pskov

Vikipedii-späi
Pskov
Псков
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 210,340 ristitud
Pind 95,6 km²
Pskov Псков
Pämez' Jelena Polonskaja
(semendku 2019—)
Telefonkod +7−8112-xxx-xxx
Avtokod 60
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan nomeruidud lidnanlaptoiden kart

Pskov (ven.: Псков) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan lodehes. Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Pskovan rajonan keskuseks (ei mülü rajonha).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas kuti Pleskov (ven.: Плесков) i Pskov lidnan statusanke vl 903. Nimitihe jogen mödhe. Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai.

Vozil 1348−1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks. Oli Venäman ühteks kaikiš järedambiš da znamasižembiš lidnoišpäi edel Piterin alusenpanendad.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub Pskovanjogen (ven.: Пскова́) da Sur'-jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. Istorine keskuz levigandeb 47 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe. Sijadase 278 kilometras avtoteidme Piterišpäi, matkad Moskvhasai om 743 kilometrad.

Pskov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan Duman sauvuz

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. Duman ezimez' lugese lidnan pämehen. Järgenduseližed valičendad Dumha oliba vl 2017.

Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, se iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. Dum valičeb administracijan pämest.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992 — 209 tuh. rist., i 2020 — 210 340 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 87,4 %, ukrainalaižed — 1,5 %, vaugedvenälaižed — 0,9 %, armenijalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 8,1 %.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randoid.

Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport[1] (vai Ristad, ven.: Кресты, PKV / ПСК / ULOO, 110 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase kudes kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. Se om rahvahidenkeskeiženke statusanke, tehtas reisid Piterihe da Moskvha.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Tetabad sündnuded[vajehta | vajehtada tekst]

  • Oksana Födorova (Oksana Borodina) (sünd. 1977) — Venäman fotomodel', TV-vedai, aktris da pajatai.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Pskov-lendimportan sait (pskovavia.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pskovan agjan lidnad
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež