Petseri

Petseri (Pečori)
Печоры
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	9,808 ristitud
Pind	20,55 km²
Pämez'	Julija Četvergova; (reduku 2020—)
Telefonkod	+7−81 148-xx-xxx
Avtokod	60
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Petseri vai Pečori (ven.: Печо́ры) om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kut mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782. Vozil 1920−1944 lidn oli mülünu Estinmaha Petseri-nimenke (ven.: Пе́тсери), nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.

Petserin ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut^[1], jauh mouckivespäi.

Geografijan andmused

Lidn om röunanverine, om üks' kilometr matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i kaks' kilometrad päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase rajonan lodehliženno röunanno, penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Pskovhasai om nell'kümne kaks' kilometrad päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme Izborskan kal't. Om kaht röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.

Tobmuz

Kaik 174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline nevondkundan ezimez' om Stanislav Tatarinovič (reduku 2015 — reduku 2020). Lidnankundan Administracijan pämez' om Jekaterina Morozova vn 2016 keväz'kuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 10 247 ristitud. Vl 2017 kaik 10 034 ristitud elihe lidnas i 13 825 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 100 eläjad vl 1998. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.

Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Pühän Emäganpäivän mez'jumalankodi^[2] pühäpertidenke (kaks' päjumalanpertid, kahesa jumalanpertid, koume časounäd) da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid, kuz' časounäd i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedroin pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Pskovas.

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid.

Pskovan Petseri-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, radab vaiše jüguiden täht vspäi 2014.

Galerei

Lidnan da Petserin rajonan administracijan sauvuz (2016, om saudud vll 1929−1930 kut Estin bankan palakund)
Pskovan i Petserin mez'jumalankodin ansambl' da sen fortifikacii, vn 2008 nägu
Jumalankodin bufet vl 2015
Stadion (2011)
Lidnan istorijan muzei vl 2009

Homaičendad

Irdkosketused

Petseri Vikiaitas

	Pskovan agjan lidnad
	Dno \| Gdov \| Nevel' \| Novoržev \| Novosokol'niki \| Opočk \| Ostrov \| Petseri \| Pitalovo \| Porhov \| Pskov \| Pustošk \| Sebež \| Velikije Luki

[1] Keramižen apakuden edheotandan sait (Petseri, reskap.ru). (ven.)

[2] Petserin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]

[2]