Petseri

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Petseri (Pečori)
Печоры
Lidnanznam
Coat of Arms of Pechory (Pskov oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 10 034 ristitud
Pind 20,55 km²
Petseri (Pečori) Печоры
Pämez' Stanislav Tatarinovič
(reduku 2 015—)
Telefonkod +7-81 148-xx-xxx
Avtokod 60
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Petseri vai Pečori (ven.: Печоры) om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.

Vozil 1920—1944 oli mülünu Estinmaha Petseri-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om röunanverine, om 1 km matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme Izborskan kal't. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.

174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 14 100 eläjad. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.

Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Ph. Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedran pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. Pskovan Petseri-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pskovan agjan lidnad
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki