Petseri

Petseri (Pečori)
Печоры
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2017)	10,034 ristitud
Pind	20,55 km²
Pämez'	Stanislav Tatarinovič; (reduku 2015—)
Telefonkod	+7−81 148-xx-xxx
Avtokod	60
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Petseri vai Pečori (ven.: Печоры) om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.

Vozil 1920−1944 lidn oli mülünu Estinmaha Petseri-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om röunanverine, om 1 km matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme Izborskan kal't. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.

Kaik 174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 100 eläjad vl 1998. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.

Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Pühän Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedroin pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. Pskovan Petseri-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan da Petserin rajonan administracijan sauvuz (2016, om saudud vll 1929−1930 kut Estin bankan palakund)
Pskovan i Petserin mez'jumalankodin ansambl' da sen fortifikacii, vn 2008 nägu
Jumalankodin bufet (2015)
Stadion vl 2011
Lidnan istorijan muzei vl 2009

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Petseri Vikiaitas

	Pskovan agjan lidnad
	Dno \| Gdov \| Nevel' \| Novoržev \| Novosokol'niki \| Opočk \| Ostrov \| Petseri \| Pitalovo \| Porhov \| Pskov \| Pustošk \| Sebež \| Velikije Luki