Joškar-Ol

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Joškar-Ol
Йошкар-Ола (ven., nitmar. da mägimar.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Yoshkar-Ola (Mariy-El).png
 Flag
Flag of Yoshkar-Ola (Mariy-El).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 266 675 ristitud
Pind 101,8 km²
Joškar-OlЙошкар-Ола (ven., nitmar. da mägimar.)
Pämez' Aleksandr Princev (2 014—)
Telefonkod +7-8 362-xxx-xxx
Avtokod 12
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Joškar-Ol (ven., nitmar. i mägimar.: Йошкар-Ола «rusked lidn») om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti Carin lidnuz Kokšagal, möhemba Carevokokšaisk vhesai 1919. Se sai lidnan statusad vl 1781. Vozil 1919—1928 nimitihe lidnad Krasnokokšaisk:aks, sid' nügüdläižikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Pen' Kokšag-jogen (nitmar.: Изи Какшан) molembil randoil, tazosijal 100 m kortte valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Volgha 50 kilometras suvhe, om 2 padoseinäd jogenvagos lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 862 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Čeboksarad 69 km suvipäivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme.

Kaks' žilod da 8 küläd mülüdas lidnümbrikho Joškar-Olan ližaks. Se om ümbärtud Medvedevon rajonal kaikiš polišpäi.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 248 782 ristitud, lidnümbrikon — 259 256 ristitud. Vl 2017 277 676 eläjad om lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 61,3%, marilaižed — 23,3%, totarlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.

Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Marii Elan Tazovaldkundan lidnad
Joškar-Ol | Koz'modem'jansk | Zvenigovo | Volžsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.