Joškar-Ol

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Joškar-Ol
Йошкар-Ола (ven., nitmar. i mägimar.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Yoshkar-Ola (Mariy-El).png
 Flag
Flag of Yoshkar-Ola (Mariy-El).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 279,399 ristitud
Pind 101,8 km²
Joškar-Ol Йошкар-Ола (ven., nitmar. i mägimar.)
Pämez' Viktor Kuznecov
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8362-xxx-xxx
Avtokod 12
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Joškar-Ol (ven.: Йошка́р-Ола́, nitmar. i mägimar.: Йошкар-Ола «rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti Carin lidnuz Kokšagal, möhemba Carevokokšaisk vhesai 1919. Se sai lidnan statusad vl 1781, pertišton regulärišt planad vl 1835. Vozil 1919−1928 nimitihe lidnad Krasnokokšaisk:aks, sid' nügüdläižikš. Raudtestancii om saudud vl 1927, ezmäine jonuz tuli lidnha vl 1928. Suren sodan aigan pättihe sirta severz'-se tegimid Joškar-Olha, muga sen tegimišt radaškanzi. Vll 1973−1988 jagatihe lidnad kahteks rajonaks: Leninskii i Zavodskoi.

Joškar-Ol šingotase nenil sarakoil: mašinansauvomine, pol'veimiden i elektronižen mašiništon tehmine, sauvondmaterialiden i meblin pästand, sömtegimišt, torguind, kebn tegimišt (ratud nahkan tegim, kengiden, čulkoiden, trikotažan, omblendan fabrikad), om himižen sarakon edheotandoid, farmaceftine tegim radab.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Pen' Kokšag-jogen (nitmar.: Изи Какшан) molembil randoil, tazosijal 100 m kortte valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Volgha 50 kilometras suvhe, om 2 padoseinäd jogenvagos lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 862 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Čeboksarad 69 km suvipäivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme.

Kaks' žilod da kahesa küläd mülüdas lidnümbrikho Joškar-Olan ližaks. Se om ümbärtud Medvedevon rajonal kaikiš polišpäi.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 248 782 ristitud, lidnümbrikon — 259 256 ristitud. Kaik 266 675 ristitud elihe lidnas i 277 676 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 61,3%, marilaižed — 23,3%, totarlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan 27 pühäpertid[1] oma olmas lidnas: nell' päjumalanpertid, 12 jumalanpertid i 11 časounäd. Islaman pämečet' om avaitud. Ingrijan lüteranine jumalanpert' om väges. Äi marin veroližen religijan polenpidajid eläb lidnas.

Lidnümbrikon edeline pämez' i Deputatoiden Nevondkundan ezimez' om Aleksandr Princev (reduku 2014 — sügüz'ku 2019).

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Joškar-Olan pühäpertid sobory.ru-saital.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Marii Elan Tazovaldkundan lidnad
Joškar-Ol | Koz'modem'jansk | Zvenigovo | Volžsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež